Selline rutiin kestis aastaid ning samal ajal tuhamäed kerkisid. Need, kes tegelesid juutide hävitamisega, neil puudus süütunne. Adolf Eichmann isegi ütles: „Ma hüppan naerdes oma hauda mõtte pärast, et minu südametunnistusel on viie miljoni juudi elud ning see on mulle suureks rahulduseks.“ 1.3.1. Lõpp 1944 aastaks Hitleri võim hakkas taanduma. Siiski, juutide hävitamine käis viimane sekundini. 24 juuli 1944 Nõukogude Liit vabastas esimene laagri, Majdaneki Poolas, kus tapetuid oli ligi 360 000. Kuna saadi aru, et varsti saab sõda läbi, käskis Henrich Himmler hävitada gaasikambrid. Mitmeid ellujäänud hakati eemale viima, neist moodustati nö surmamarssijad. Need, kes ei jaksanud sammu pidada, hukati. Nõukogude armee jõudis Auschwitzi 27 jaanuar 1945, sealt leiti ligi 1,5 miljonit juuti, lisaks veel Poola vange ning mustlaseid. 30. aprill 1945, ümber piiratud, sooritas Hitler enesetapu ning tema riik lagunes
Vange sunniti ülirasketes tingimustes mõttetut füüsilist tööd tegema. Koos suure toidupuuduse, äärmiselt viletsate hügieenitingimuste, valvurite vägivallatsemise ja omavolilise karistamisega ka kõige pisemate ,,üleastumiste" eest põhjustas see juutide ja teiste vangide hulgas väga kõrge suremuse. Koonduslaagrites kaotasid sellisel viisil elu kümned ja kümned tuhanded inimesed. Joseph Schupack, Majdaneki surma- ja töölagri vang, kirjeldab alandavat ,,töötegemist" laagris järgnevalt:" Siis läksime tööle. Puukingad jalas, aeti meid nuiahoopidega põllu äärde. Seal pidime täitma oma mütsid või kuued kivide, märja liiva ja mudaga. Seejärel jooksime hoopiderahe all, kandam käte vahel, põllu teise äärde. Seal valasime kõik välja, täitsime mütsid uuesti ja viisime jälle tagasi jne. Röökivate, nuiade ja piitsadega varustatud SS-laste ja
Kõik juudid okupeeritud Nõukogude Liidu territooriumil pidid hakkama kandma kollast tähte. Algas Lääne-Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja juutide gaasitamine Chelmo laagris – esimeses surmalaagris. 1942 – Wannsee konverentsil võeti vastu otsus juutide täieliku hävitamise kohta (lõpplahendus). Algas Ida-Euroopa juutide hukkamine Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites, massiline gaasitamine Auschwitz-Birkenau ja Majdaneki surmalaagrites. Lääne-Euroopa juudid deporteeriti Auschwitz-Birkenau laagritesse. 1943 – Viidi lõpule juutide hukkamine Chelmo, Belzeci, Sobibori, Treblinka ja Majdaneki surmalaagrites ning kõik jäljed sellest hävitati. 1944 – Ungari juudid deporteeriti Auschwitz-Bireknausse ja hävitati. Algasid surmamarsid ja asitõendite hävitamine. 1945 – Nõukogude väed vabastasid Auschwitzi.
annaabi.ee 
