Majavamm (serpula lacrymans) Sinu Nimi Majavammist üldiselt Majavamm on kõige tuntum ja suuremat kahju tekitav seen hoonetes. Majavammil võib olla üsna erinevaid kujusid, värve ja vorme. Kasvab kuivanud puidul, tihti hoonete puitosades – näiteks põrandates. Majavamm lagundab energia saamiseks orgaanilist materjali. Majavammi viljakehad on valged, hiljem kollakad. Viljakeha on märk juba kaugele arenenud kahjustustest. Levimine Arenemiseks ja paljunemiseks, on olulised kaks tegurit: niiskus (vesi) ning toitaine olemasolu. Levib seeneniidistiku ja eostega.
eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil. (Kalamees, 2000) Näätskorgik, majakorgik, majanääts viljakeha on substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne, poorid ümmargused kuni nurgelised, mõnikord hambulise servaga ja eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud. Majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui 5 majavamm
Osa seeneniidistikust aga tungib substraati või peremeestaime sisse, selle osa ülesanne on toidu hankimine. Seeneniidistiku teisendid on: · Seenekiled kuni 5 mm paksused seeneniitidest plaadikesed, mis kasvavad mädaneva puidu lõhedes ja tühimikes. · Seenenöörid ehk risomorfid on mõne millimeetri jämedused, mustad, seest heledad. Nad juhivad toitaineid, nendega seen levib ja nende abil talvitub. Seenenööri pikkus võib näiteks majavammil olla kuni 30 meetrit. Ka külmaseenel on seenenöörid. 2.1.2. Seente paljunemisorganite ehitus ja levimine Seened levivad seeneniidistikuga, seenenööridega ja mikroskoopiliste rakkude ehk eoste (spooride) abil. Seentel eristatakse vegetatiivse, sugutu ja sugulise paljunemise eoseid. 1. Vegetatiivse paljunemise eosed tekivad seeneniitidest. Nendeks on näiteks püsieosed, mis tekivad seeneniidi raku sisu kokkutõmbumise ja paksu kestaga kattumise teel, nende abil elab
seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil. 3.2.5. Majamädik 14 Tuntud ka kui majakooriku nime all koosneb tugevalt hargnevatest tumepruunidest mütseelniitidest, mis annavad nakatunüd puidule pruunika värvuse. Antud seene arenguks on sobivad tingimused puidu 50...60% niiskussisaldusel ja temperatuuril 22...24°C. Maja-mädik levib enamasti seal, kus puidu niiskussisalduse tõus on väga järsk ja kestvus pikaajali-ne,
annaabi.ee 
