Nende sõnadega meenutab Luts oma sündi Posti talu vihusaunas, kus ta esimest korda ,,päikest... õigemini küll - lambi valgust" nägi 26. detsembril 1886. a. (7. I 1887). Ja paari nädala pärast anti talle Palamuse kirikus nimeks Oskar. Hiljem on kirjanik korduvalt peatunud oma sünnipaiga, vihusauna juures, et harduses tagasi mõtelda oma eluhakule. Oskar Lutsu isa Hindrik Luts tegi puutööd. Ta oli ehitusmeistreil abiks majade ehitamisel ja valmistas puust majatarbeid. Pikkade kaalutluste järel tärkas tas mõte - asutada kingsepatöökoda. Selleks palkas ta Tartust paar kingsepaselli, nende nõuandel muretses tarvilikud tööriistad ja naha ning pani töökoja käima. Kingsepaameti õppis ettevõtja Luts oma sellidelt selgeks. Töökoja tegevusel polnud aga väljaäärses majakeses küllalt soodsat pinda, sestap ei jäänud muud üle kui siirduda Palamuse alevikku üürikorterisse, nn ,,hallimajja"
Isiklikud asjad peavad olema lubatud vabasse ringlusse 12 kuu jooksul alates kp-st, millal isik on asunud alaliselt elama ühenduse tolliterritooriumile. Asju ei pea tooma korraga. Erandina vabastus tingimusel et ta asub sinna alaliselt elama 6 kuu jooksul (tagatis). 12 kuud ei tohi neid asju lasta tasuta vabasse ringlusesse, kasutada tagatisena 72. Abielu sõlmimisega seoses imporditav kaup. Laieneb maksuvabastus. Tollimaksuvabalt võib importida kaasavara ja uusi või kasutatud majatarbeid, mis kuuluvad isikule, kes asub kolmandast riigist alaliselt elama ühenduse tolliterritooriumile seoses abielu sõlmimisega. Tollimaksuvabalt võib importida ka abielu sõlmimise puhul tehtavaid kingitusi, mida saab abiellumisega seoses kolmandast riigist alaliselt ühendusse elama asuv isik kolmandas riigis elavalt isikult. Ühe tollimaksuvabalt imporditava kingituse väärtus ei tohi olla suurem kui 1000 eurot. * Seda maksuvabastust kohaldatakse üksnes isikute suhtes:
võtta, muidu jäeti kord juba püstitatud kojasõrestik omale kohale (lähtudes tõdemusest, et ,,kord juba ehitatud asja ei hakka keegi lammutama"). Nii püstkoja sisemuses kui koja lähemas ümbruses valitses väljakujunenud kord. Koja sisemus oli jaotatud kindlateks osadeks. Lävepakust koja tagaseinani olid laotatud kaks pikemat puud, nende vahel hoiti lõkkepuid. Kolde taga asus hoiukoht (poassu), seal säilitati toiduvarusid ja majatarbeid. Koldetagust osa on peetud n-ö ,,puhtaks kohaks", koolasaamid hoidsid seal ka pühasid esemeid, hilisemal ajal näiteks ikooni. Kolde asemel kasutasid koolasaamid hilisemal ajal suitsuavast välja ulatuva korstnaga raudahju. Kahel pool tuleaset olid kohad, kus päeval istuti ja öösel magati (loaidu) ja mis kaeti suvel vaevakase okstega, talvel lehtpuuvitstega ja põdranahkadega. Oksi vahetati suvel iga päev, talvel kord nädalas. Tagumises vasakpoolses osas oli
annaabi.ee 
