Arvutid autodes aitavad kaasa ka ökonoomsusele. Erinevate anduritega saadakse informatisooni auto oleku kohta (mootori temperatuur, hapniku sisaldus väljalaskes) ning tehes miljoneid arvutusi sekundis, saab teada, millal anda sädet või millal ja kui kaua peaks sissepritse kütust peale laskma. See on mootori kontrollüksus (engine control unit ehk ECU) ning tavaliselt on sealne protsessor 32bitine, 40MHzine, mälu 1MB ringis.[7] (Foto 2. Tagurdamissensorit juhib protsessor) Majapidamisseadmed (ahjud, pliidid, külmikud, pesumasinad) Võib tunduda kummaline, kuid isegi külmikutes on protsessor, mis kontrollib ja reguleerib külmikusisest temperatuuri ning tänu sellele, ei pea kasutaja seda ise tegema. Muidugi on ka külmikud millel on ekraan, mille pealt saab näha, mis toiduained on otsas ja mida oleks juurde vaja osta. Sellistes ekraaniga külmkappides on võimsamad protsessorid, kui sellistes, mis lihtsalt temperatuuri reguleerivad.[2]
Veebi põhiidee on esitada andmeid semantilise võrguna, kus objektid on esitatud sõlmedena ja sõlmi ühendavad kaared näitavad ära nendevahelised seosed. Joonis 2 annab sellest hea ülevaate. 7 Joonis 2. Semantilise arvutivõrgu näide (Priming 2013) Selleks, et semantiline veeb oleks kasutatav, on vaja luua infrastruktuur. Selle struktuuri osadeks saavad olla andmebaasid, teenused, sensorid, isiklikud seadmed ja isegi majapidamisseadmed., mis toodavad ja terbivad veebi informatsiooni. Vidinad (widget ´id) aitavad erinevad võrgustikud kokku liita. Semantilisel veebil on mitmeid huvitavaid rakendusi, mis on juba praegu kasutusele võetud ja on ennast tõestanud erinevates eluvaldkondades. M. Peterson on andnud semantilise veebile järgmised rakendusvõimalused: (Peterson 2005) saab teha veebist intelligentsemat otsingut, ühendada infosüsteemid, kasutajaõiguste süsteem,
elektritööd neid piire. Sageli oli elektrifirma teinud tööd kuni korteri jaotuskilbini (tervikuna kogu hoones), aga korterikilbist edasi oli kaabeldus kas vana või oli selle paigaldanud mittespetsialist. Tänapäeval on elektrikasutus eluruumides oluliselt intensiivsem. Võrreldes puitkorterelamute valmimisjärgse olukorraga, on tänapäeval palju rohkem elektriseadmeid (elektripliit ja -ahi, külmkapp, pesumasin, põrandküte, mahtveesoojendi jne.). Paljud elektrilised majapidamisseadmed on ka väga võimsad. Vanad elektrisüsteemid ei ole ehitatud sellise elektrikoormusega arvestades. Seetõttu võib elektrisüsteem sattuda ülekoormuse alla ja hakata kuumenema, mille tagajärjel kahjustub nende isolatsioon ja võib tekkida tulekahju. Peamised elektri- ja sidepaigaldusega probleemid olid (vt. Joonis 10.4…Joonis 10.6): kaabeldus paikneb suvaliselt seinal ega pole korralikult kinnitatud; kaabliühendused olid tehtud ilma harutoosideta kaitstult;