Esimese maailmasõja ajal võeti maja Vene tsaariarmee käsutusse. 21. detsembril 1918. aastal lahkusid Eesti väed Tartust ja järgmisel päeval jõudsid linna venelased. Üks üksustest majutati konvendi hoonesse. Järgmise aasta jaanuaris võtsid eestlased linna tagasi ja majas anti ulualust nende üksustele. Viimastena olla majas peatunud lätlased. Peale Vabadussõja lõppu vabastas Tartu linnavalitsus hoone ja andis selle Karlova Seltsile (hilisem Tartu Majaomanikkude Selts). Selts sõlmis lepingu korporatsioon Estonia vilistlaskogu voliniku vandeadvokaat Arved Schmidtiga. Maja oli selleks ajaks jäänud üsna viletsasse olukorda: aknad lõhutud, seinad määrdunud ja ruumid prahti täis. Ruumidesse oli ehitatud mitmekorded puust narid. Uued valdajad tegid 300 krooni ulatuses remonti, panid peale uue katuse ja korrastasid ruume. Majas hakkas tegutsema ka einelaud. Hiljem tehti saali näitelava, näitlejate tarvis kaminatuppa riietustuba ja rebaste tuppa
30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed pol jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi. Sellest mõttest innustus pärast riigipööret ka Päts. Esimesed uutlaadi kojad moodustati 1934 lõpus: inseneride, arstide ja farmamatseutide kojad. Esimesed kojad ilmselt õigustasid neile pandud lootusi valitsuse silmis. Kodade loomise tippaeg 1935, mil loodi 7 uut koda (agronoomide, meierite, loomaarstide, maatööliste, majaomanikkude, kodumajandus- ja ühistegevuskoda). 1936 lisandusid veel mõned 79 samalaadsed (kalandus-, tööliste, õpetajate, käsitööstus-, eraettevõteteametnikkude koda). Kokku loodi 34-36 veel 15 uuetüübilist koda. Kokku 17. aeg-ajalt on selles osas paralleele tõmmatud Itaaliaga. Itaalia kutskodade puhul üritati koondada kõik ühel eluala tegutsejad (nt nii ehitusettevõtjad kui töölised)
Kui palju seal seda vabamõtlemist oli, oli kaheldav. 1934. aasta jooksul loodi 3 esimest uuetüübilist kutsekoda: insenerikoda, arstide koda ja rohuteadlaste koda. Väidetavalt spetsialistide enda algatuse loodud kojad. Konstantin Päts teatas riigipeane, et edaspidi tulebki Eesti ühiskonda organiseerida elukutsete alusel. 1935. aasta kujunes kodade kuldaastaks - ühtekokku loodi 7 uut koda, nende hulgas ka kitsamaid erialade kaupa: majaomanikkude koda, loomaarstide koda, maatööliste koda, agronoomide koda, kodumajanduskoda, vahel nimetatud ka naistekojaks, ühistegevuskoda, meierite koda (osad ei ole elukutsed). 1936. aastal kodade loomine jätkus - loodi 5 uut ja reorganiseeriti üks endine: kalanduskoda, maatööliste ja väikemaapidajate koda, tööliste koda (hiigelsuur), õpetajate koda, käsitööstuskoda, eriettevõtete ametnikkude koda. Pärast 1936. aastat ei loodud juurde ühtegi koda. Kojad avalik-õiguslikud asutused