Vabaturumajanduse plussid ja miinused Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem hõlmab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadusi, tavasid, teavet ja organisatsioone. Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu neli majanduse liiki. Need on naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus ja segamajandus. Käesolevalt arutlen vabaturumajanduse positiivseid ja negatiivseid külgi. Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Sellele majandusliigile on iseloomulik eraomand. See tähendab, et tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. See toob kaasa omaniku väga suure vastutuse. Tihti aga ei suudeta arvestada ka konkurentsiga ning omanik võib kanda seetõttu suuri ku...
· Enamlaste olukorda nõrgestas talurahvasõda ning sõda Poolaga · 1922 oli kodusõda lõppenud enamlased olid saavutanud võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi aladel iseseisvunud piiririigid moodustasid nn sanitaarkordoni (Lääne ja Nõukogude Venemaa vahele jääv tsoon) · Maailmas oli sündinud esimene totalitaarne riik, mis andis eeskuju teistele NEP uus majanduspoliitika · 1921-1927 · Tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism); · Rahareform 1922-1924 · Talupoegadele naturaalmaksud · Vabakaubandus siseriigis · Eraettevõtluse ja väliskaubanduse lubamine · Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused jäävad endiselt riigi omandisse. · 1923.aastaks taastus teravilja eksport Sisepoliitikas · 1921.a. parteisisese opositsiooni keelustamine; · 1922.a. NSVL moodustamine; · 1925.a. Trotski tagandamine;
poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. Kapitalistlike majandusvormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele
eesmärgid. Ja liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Sõja tagajärjed: Leninlikku tsentralismi ohustavad 1921 Petrogradi tööliste streik ja Kroonlinna madruste ülestõus. 17'-21' sõjakommunismi läbikukkumine: tootmisvahendite natsionaliseerimine ja majanduse keskne planeerimine viib majanduskriisini. See sunnib Leninit alustama uut majanduspoliitikat (NEP 1921) Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade naturaalmaksud, vabakaubandus siseriigis, eraettevõtluse ja väliskapitali lubamine. Väliskaubandus, suurtööstus ja suurehitused (just nii on kirjas) endiselt riigiomandiks. 1922 Rapallo lepinguga de iure tunnustused UK-lt, Itaalialt ja Prantsusmaalt. Kom-partei diktatuur kindlustatakse 1921 parteisiseste oppositsioonigruppide keelustamisega. Ametiühingute tasalülitamine.
annaabi.ee 
