metsavennasõja võtete õpetamisega ja neid oskusi läks vaja varem, kui keegi arvata oskas. 1940.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ning seadis ametisse kommunistliku valitsuse. 6. augustil samal aastal liideti Eesti (selleks ajaks juba Nõukogude Sotsialistlik) Vabariik Nõukogude Liidu koosseisu. Järgnes Eesti ajaloo süngemaid perioode. Massilise terroriga kavatseti igasugune vastupanu juba eos hävitada. Arreteeriti enamus Eesti riigi silmapaistvaid poliitikuid, majandustegelasi ja sõjaväelasi. Arvati, et peast ilma jäänud ühiskond ei suuda vastupanu organiseerida. Vallutajad unustasid aga, et iseseisvas Eestis oli üles kasvanud terve põlvkond, kellele iseseisvus oli midagi iseenesest mõistetavat ja loomulikku. Rahvas astus mitmeid kordi avalikult välja okupatsiooni kehtestamise vastu, kuid seda laadi avalike väljastumiste tagajärjed olid paraku rasked. Väiksematelegi meeleavaldusetele järgnesid ülekuulamised ja arreteerimised
Ja nii üha edasi, vanad bolsevikest revolutsionäärid ja paljud uued lasti maha või surid laagrites. Ka isikud, kes nende üle kohut mõistsid, ei pääsenud alati. Teiste seas lasti juulis 1938 maha ka üks varasemate näidisprotsesside korraldajaid endine justiitsasjade rahvakomissar Krõlenko. Nagu mainitud, siis ei säästetud ka NKVD juhte, nii Jagoda kui Jezov hukati. Repressioonid ei puudutanud ainult poliitikuid ja sõjaväelasi. Hävitati ka teadlasi, kirjanikke, majandustegelasi puhastus käis igas valdkonnas. Hukati sadu tuhandeid inimesi, laagritesse saadeti miljoneid. Kõik see tekitas hirmu, samuti kujunes arusaam, et NKVD on kõigest informeeritud ja igasugune vastuhakk saab karistatud. Majandus: Esimene viisaastaplaan oli oma eesmärke (rasketööstus ja kollektiviseerimine) arvestades edukas, kuigi tõi kaasa miljoneid inimohvreid ja ei parandanud elukvaliteeti. Teine viisaastaplaan (1933-1937) seadis samuti eesmärgiks rasketööstuse eelisarendamise, väga
afektiivne funktsioon – nimed kajastavad erinevaid tundeolukordi luua, ideoloogiline funktsioon – nimi aitab ideoloogilist teose funktsiooni täita, liigitav funktsioon – nimi paneb nimed sisu või struktuuri järgi alamrühmadesse, narratiivne funktsioon – nimi on osa loost, humoristlik funktsioon – nimi peab lugejat lõbustama keele- ja/või nimemänguga. Ärinimed Kaubanduslikud või ärilised nimed peavad tarbijaid, investeerijaid jm majandustegelasi suunama. Ärinimedel on omanik, kellel on nimekasutuse suhtes piirangud ja kohustused. Ettevõtte nime omanik on sama mis ettevõtte omanik, kuid on ka erandeid. Ärinimed on sageli ise ka ärilised objektid: neid võidakse osta ja müüa, nende moodustamine on üks kaubandusliku strateegia osa. Milline on hea ärinimi, mis müüb? Sellepärast pühendatakse ärinimede loomisele palju aega ja energiat. See on keeleline viis midagi esile tõsta
annaabi.ee 
