Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 marka = 1 kroon. Kroonide kujundamiseks korraldati kavandite konkurss, mille võitis tuntud graafik Günther Reindorf. 1933. aastal seoses üldise majandussurutisega otsustas Riigikogu krooni 35% võrra devalveerida. Hinnatõusu kartuses puhkes rahva hulgas üleüldine paanika, kuid peatselt selgus, et devalveerimine oli aidanud kaasa Eesti majanduse väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade konkurentsivõimet maailmaturul. Järgmiseks oluliseks verstapostiks meie rahaajaloos oli Eesti ebaseaduslik liitmine Nõukogude Liiduga 1940
Essee Mikro-ja makroökonoomika 2011 Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Sõna "masu" on saanud meie igapäeva elus kasutusel olevaks sõnaks ja paljud võtavad seda kui uut nopet slängisõnaraamatust. Masu on saanud juba nii populaarseks sõnaks, et selle teemal luuakse laule, välja on mõeldud mäng ja käib arutelu, et sõna masu panna ka õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediakajastus hetkelisest majandusolukorrast ongi see, mis inimestele masendavalt ja rusuvalt mõjub
Kui palju Sa näed üldse valimiste ajal propagandat avalikkuses ning kuidas suhtud sellesse ? Tunnistan ausalt, et mulle ei meeldi sõna propaganda, sest see kõlab väga kurjakuulutavalt ja halvaendeliselt. Kui kõrvutada kohe algavaid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi hiljuti toimunud Euroopa Parlamendi või varasemate Riigikogu valimistega, siis neil valimistel on poliitilist reklaami palju vähem. See on seletatav praeguse majandussurutisega, mis sunnib ka kõiki erakondasid tõmbama püksirihma koomale ja hoidma kokku reklaamiga seonduvailt kulutustelt. Eestis eksisteerib vabaturmajandus, igal kaupmehel on õigus ja vabadus reklaamida omi tooteid ja teenuseid. Erakonnad turustavad reklaami vahendusel mõtteid ja ideesid - nägemust. Liberaalse maailmavaatega inimesena suhtun poliitilisse reklaami mõistvalt. 2. Kuidas on Sinu hinnangul muutunud poliitikute ja parteide
valitsuse majanduspoliitika prioriteediks. Tema eeskujuks oli List, kes pidas valitsuse tähtsaimaks ülesandeks industrialiseerimise tagamist, ilma milleta oli võimatu saavutada õitsvat põllumajandust ning kaubandust. Witte mõistis, et rahvusliku tööstuseta ei saa ükski riik poliitiliselt mõjukas olla. Tööstuse arengu kiirendamiseks vägi kahte teed. 1890. aastatel oli tööstustoodangu kasv väga kiire, 20. sajandi alguses aga tagasihoidlik seoses majandussurutisega. Vahetult enne I maailmasõda oli taas tõusuperiood. Esimest ja teist kohta jagasid tekstiili- ja toiduainetetööstu, kolmandal kohal oli metallitööstus. I maailmasõjale eelnenud kümnendil toimus tööstuses põhjalik ümberstruktureerumine. Rauatööstuse ja metallurgia osatähtsus kasvas. Tööstuse kiire areng toimus piirkonniti. Arenenumad olid Balti kubermangud, Poola ja Ukraina. Soome oli autonoomne, teda ei saa käsitleda antud kontekstis