jaoks väärt, võrdleb klient oma vajaduste ja toote/teenuse maksumuse vahekorda. Positiivse ostuotsuse korral on kliendi kaalutlus olnud seega positiivne, ehk tema vajaduste rahuldamiseks on vahetusväärtus rahaliselt talle sobiv, vastupidisel korral kaalub klient ostu mitte sooritamist. TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Turunduskontseptsioonid Turunduse kontseptsioonid toetuvad seisukohtadele, mis tagavad vahetuste eduka kulgemise. Et tingimused erinevates majandussituatsioonides on erinevad, on erinevad ka turunduskontseptsioonid. Majandusliku arengu käigus on kasutatud viit turunduse kontseptsiooni, mida omakorda võib jagada klassikalisteks ja kaasaegseteks turunduskontseptsioonideks. I klassikalised turunduskontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon. II kaasaegsed turunduskontseptsioonid: turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon, tervikliku turunduse kontseptsioon. Tootmiskontseptsioon
kohustusliku reservi hoidmine reaalselt keskpangas. Selline nõue on õigustatud peamiselt kahel põhjusel: 1. Üldise piisava likviidsusvaru hoidmine on oluline element kogu pangandussüsteemi likviidsuse turvalisuse tagamisel ning kindlustab usaldusväärsuse üldsuse ees. 1. Kuigi seda kasutatakse harva, on kohustusliku reservi nõuete muutmine heaks vahendiks raha poliitika rakendamisel. Eriti on see vajalik ülekuumenenud majandussituatsioonides, et piirata pankade laenutegevust ning seeläbi hoida kontrolli all majanduse liigne ülekuumenemine ning võimalik inflatsioonioht. Kohustusliku reservi suurendamine sunnib pankasid korrigeerima oma likviidsuspositsioone, mis tähendab laenuressursi suunamist likviidsuse tagamiseks. Eesti krediidiasutustes reguleerib kõige üldisemat likviidsust krediidiasutuste seadus, mis sätestab põhinõuetena: 1
väärtushinnangud ja väljaspool ettevõtte otsest kontrolli (ennustused hindade, tehnoloogia, 116 nõudluse kohta). Prognoosi muudetakse kohe uue info saabudes. Prognoos ei sea kohustust ega vastutust ühelegi juhile 2. Projekteerimine annab hinnanguid ettevõtte olukorrast erinevates majandussituatsioonides , vastates "mis, siis, kui " küsimustele 3. Eelarvete koostamine eelarve seob juhi vastutusega st juht võtab endale vastutuse planeeritud eesmärkide saavutamise eest. Eelarvestamine on pidev protsess, mis algab eesmärkide püstitamisega, millele järgneb nende sidumine vastavate ressurssidega. Vastavalt ressursside kättesaadavusele korrigeeritakse eesmärke. Järgneb eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks
annaabi.ee 
