1. Hinnata olemasolevate kaitsealade territooriumile jäävate metsade esinduslikkust, kaitseväärtust ja kohaldatud kaitsereziimide otstarbekust 2. Teha inventuur metsa kaitseväärtuse hindamiseks väljaspool olemasolevaid kaitsealasid 3. Teha ettepanekud täiendavate kaitsealade moodustamiseks. Võrgustiku osad (komponendid): 1) rangelt kaitstavad metsaosad + piiratud kasutusega metsad kaitsealadel (servaefekti vähendavad ja ökoloogilist stabiilsust tagavad) 10% 2) spetsiaalse majandusreziimiga kaitsemetsad väljaspool kaitsealasid (tuumaladevaheliseks liikide levikuks) 3) vääriselupaigad (liigid, metsa taastumispotentsiaali säilitamine) 9. Ökoloogiline taastamine Mõisted: Ökoloogiline taastamine ökosüsteemi terviklikkuse, koosluse struktuuri ja funktsionaalsuse, ökoloogiliste protsesside, populatsiooni arvukuse, liigi elupaiga või mõne muu rikutud või hävinud ökosüsteemi komponendi loodusliku või jätkusuutlike seisundi taastamine. Ökoloogilise
Kaitseala loomisega ei suudetud pidurdada selles piirkonnas luhaniitude kinnikasvamist metsaga. 20. sajandi jooksul vähenes kõneallolevas piirkonnas niidukooslus 76% võrra. Viimastel aastatel on Soomaal hakatud tegelama luhtade taastamisega. Euroopa Liidu Life-Nature projekti raames planeeritakse taastada rahvuspargi territooriumil 2009daks aastaks 1994 ha luhaniite. Luhaniitude taimkatet uuriti Soomaa rahvuspargi kahel suhteliselt lähedase niiskusreziimiga, kuid erineva majandusreziimiga luhaniidu kasvukohatüübis kokku 11 luhaniidukoosluses. Maapealne biomass (500 võsu kohta) ei sõltunud statistiliselt olulist niiskusreziimist kuid sõltus majandamisreziimist. Taimede suurus (PUA; PUB) kasvas statistiliselt oluliselt ja võrsetihedus vähenes, kui niitmine lakkas 15 aastaks. Niiskusreziimi ja PUA vahel puudus statistiliselt oluline seos. Liigifond oli statistiliselt oluliselt kõrgem niisketes kui märjemates kasvukohtades
Paralleelselt toimunud Eesti Natura 2000 võrgustiku alade valiku ja moodustamisega on nimetatud pindalaline eesmärk 2009. aastaks praktiliselt saavutatud, kuid eesmärgiks seatud esinduslikkuse printsiip jääb tähtajaks saavutamata. Hetkel on käimas metsanduse uue arengukava koostamine aastateks 2011-2020, milles raames analüüsitakse põhjalikult ka metsakaitsealade esinduslikkuse parandamise võimalusi. Milleks meile metsalooduse kaitse? Kaitsealade ning erineva majandusreziimiga metsade osakaal kipub olema pigem poliitiline ja sotsioökonoomiline kui bioloogiliselt põhjendatud otsus, mis sõltub suurel määral ka rahvusvahelistest kohustustest. Eesti metsade kaitse ajalugu ulatub sajandite taha, kuid esimesed süstemaatilised sammud kaitsealuste metsade määratlemiseks viisil, mis tagaks Eesti metsakoosluste praeguse elurikkuse säilimise, astuti alles 1990. aastate lõpus. Alates 1997. aastast, mil kiideti heaks Eesti Metsapoliitika, on metsalooduse
annaabi.ee 
