pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul, paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama, sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformidest midagi ning terve senise elu pole mulle ilmnenud see, kui palju tegelikult poliitika meie elu mõjutab. Viimastel aastatel on haridusmaastikul toimunud palju muudatusi ning see on minu, kui õpilase jaoks väga tähis, mida poliitikategelased Toompeal, 9.sajandist pärinenud linnuses, välja mõtlevad, paberile kirsteldavd ja hääletusele panevad. 2011.aastal võeti vastu uus riiklik õppekava, mis Eesti Haridusministri Jaak Aaviksoo sõnades: “Puht mahuline koormus peab
moodustama Eesti Punaväge. Edukalt rakendati kõikvõimalikke politilisi piiranguid, keelati vastaspoliitikute koosolekud, ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka politiiliste vastaste arreteerimised. Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt 32 kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks. Natsionaliseerituks kuulutati ka suuremad tööstusev-d, varad võeti neilt ära, minema aeti kõrgemalt tasustatud tegelased. Enamik suurtest ev-st jäi seisma. Maareform -d ekredi korras
ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka poliitiliste vastaste arreteerimised. lindpriiuse dekreet; Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. majandusreformid – natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks. Natsionaliseerituks kuulutati ka suuremad tööstusettevõttete varad võeti neilt ära, minema aeti kõrgemalt tasustatud tegelased. Enamik suurtest ettevõtetest jäi seisma. Loodi ettevõtete otsa tööliste salgad, kes oleks pidanud ettevõtet juhatama.
annaabi.ee 
