Sõlmitakse vabakaubandusleping 1. Vabakaubanduspiirkond – riigid on ühes piirkonnas (lepinguväliste riikidega on igaühel oma) EFTA – ainult ajalooline väärtus Nafta – Usa, Mehhiko ja Kanada (APEC) 2. Tolliliit – vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad 3. Ühisturg – vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad + vaba tööjõu ja kapitali liikumine 4. Majandusliit - vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad + vaba tööjõu ja kapitali liikumine + ühised majandusreeglid, valuuta (EL*) Kõikide riikide arengu ja vabama kaubavahetuse eest: WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon (jaanuar 1955, Eesti 1999); tema eelkäija GATT GATT (1947) – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 4 põhimõtet: 1) Lubada kodumaist tootmist, kaitsta välismaiste konkurentide eest üksnes tollimaksudega 2) Läbirääkimiste teel püütakse vähendada... ? 3) Koheldakse võrdsetel alustel omamaist ja importkaupa 4) Kõiki riike koheldakse võrdselt v.a
* Lääne-Saksa konfliktid NSVLiga. * 1949: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid moodustasid Saksa Liitvabariigi. Põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament, mis koosneb kahest kojast: Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukanstler. Esimene liidukantsler Konrad Adenauer. * Ida-Saksa, mis allus NSVLile, nimetati ümber Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. * Saksa Liitvabariigis Kristlik-Demokraatliku Liidu võim, sotsiaalne turumajandus, võrdne heaolu, majandusreeglid, elatustaseme tõus, tööpuuduse vähenemine. * 1960ndate 2. pool: majanduskriis. * 1969 - 1982: Saksa Liitvabariigis võimul sotsiaaldemokraadid, riik sekkus majandusse, tugev sotsiaalpoliitika. * 1982: võimule tulid taas kristlikud demokraadid, eesotsas Helmut Kohliga. Algas uus majandustõus. VÄLISPOLIITIKA: UNISTUS TAASÜHINEMISEST * 1950-1960.aastate välispoliitika peamine rõhk oli koostöö USA ja teiste lääneriikidega.
Erinevat liiki loodusvarade kasutamisega (majandamisega9 on seotud erinevad probleemid ja seepärast tuleb leida erinevad lahendused, mille otsimine nõuab erinevat lkähenemisnurka, -filosoofiat. Turumajanduse võime(tus) lahendusi pakkuda On jõutud arusaama ja tunnetuseni, et kui üldiselt on turgudel ressursside kasutamise efektiivsust suunav roll (usk turumajandusse, nähtamatu käe olemasolu jms), siis loodusvaradega ei saa turud hakkama. Üldised majandusreeglid ei taha loodusvarade puhul hästi töötada. Kas loodusvarad saavad lähitulevikus või ka pikas perspektiivis otsa? Millised on ressursside kasutamise põhimõtted ja kuidas need rakenduvad loodusvaradele. Millised eetilised küsimused sellega kaasnevad-seonduvad? Kui efektiivsed on turud? Millised võivad olla ressursside kasutamise põhimõtted? Need on küsimused, millele otsitakse vastust loodusvarade majandamise ökonoomikas.
annaabi.ee 
