Liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal. Nt isiku üleminek ühest kodakondsusest teise, ettevõtte või asutuse vahetus ilma professionaalset staatust muutmata, elamaasumine teise riiki. - Vertikaalne mobiilsus. Üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise (tõusev või langev). Majandus vajab seda, et iga indiviid saaks ära kasutatud seal, kus temast on kõige rohkem kasu. 16. SKP riigi konkurentsivõime näitajana Viimase kümne aasta majanduspublikatsioonides mõistetaksegi riigi konkurentsivõime all tihti lihtsalt riigi rikkust, enamasti SKP absoluutsuurust või ühe elaniku kohta. SKP püüab mõõta riigi heaolu ja arengu muutusi toodangu, tarbimise ning elanike sissetulekute kaudu. Tehingute suurenev arv peaks viitama suurenenud tarbimisele, tootmisele ja sissetulekutele ning eeldatavalt ka heaolule. *puudused:
kasu. Avatud klassidega ühiskonnas (industriaalühiskonnas, postindustriaalses ühiskonnas) on vähemalt teoreetiliselt sünnipärane ettemääratus vähenenud ja võimalik igasugune individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalse mobiilsuse toimumiseks on kaks põhjust: nõudlus võimetele (andekusele) muutub tegevusliigiti; muutub võimekuse (andekuse) pakkumine. 16. SKP riigi konkurentsivõime näitajana Viimase kümne aasta majanduspublikatsioonides mõistetaksegi riigi konkurentsivõime all tihti lihtsalt riigi rikkust, enamasti SKP absoluutsuurust või SKP-d ühe elaniku kohta. SKP püüab mõõta riigi heaolu ja arengu muutusi toodangu, tarbimise ning elanike sissetulekute kaudu. Tehingute suurenev arv peaks viitama suurenenud tarbimisele, tootmisele ja sissetulekutele ning eeldatavalt ka heaolule. SKP näitajal on aga lisaks headele omadustele ka hulgaliselt puudusi. SKP ei arvesta
60 arendas Keynes 1936. aastaks välja tänapäevase SKP valemi, mis peaks makroökonoomika kursusest kõigile hästi teada olema. Kuna suurema osa arenenud maade majandusest annab teenuste sektor, oleks ehk õigem öelda hoopis „sisemajanduse koguteenus“. Maailmas, mis baseerub teenustel, ei ole SKP mõõtmisel suurt mõtet. Mida rohkem me teenuseid ostame, seda suurem on SKP. Samal ajal tuleb aga selle nimel ka pikemaid tööpäevi teha. Viimase kümne aasta majanduspublikatsioonides mõistetaksegi riigi konkurentsivõime all tihti lihtsalt riigi rikkust, enamasti SKP absoluutsuurust või SKP-d ühe elaniku kohta. SKP püüab mõõta riigi heaolu ja arengu muutusi toodangu, tarbimise ning elanike sissetulekute kaudu. Tehingute suurenev arv peaks viitama suurenenud tarbimisele, tootmisele ja sissetule- kutele ning eeldatavalt ka heaolule. SKP näitajal on aga lisaks headele omadustele ka hulgaliselt puudusi. SKP ei arvesta
annaabi.ee 
