Raudteede rajamine soodustas ka uute asulate rajamist. Siiski oli Eesti põllumajanduslik maa, millega 2/3 elanikkonnast tegelesid. Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisnikele kuulus XX.sajandi algul peaaegu pool põllumajanduslikust maast. Mõisadest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Seega jätkus talude päriseksostmine. 1916.aastaks oli Eestis päriseks ostetud 4/5 talumaast. See aga ei tähendanud talurahva majandusmurede leevendumist, kuna enamus taludest oli ostetud võlgu. Mõisamajandus asendus talumajandusega. Loodi palju uusi tehaseid ning tööliste arv kolmekordistus17. 17 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk-d 176-178 13 7. Kokkuvõte Sunnismaisus muutus üldiseks 16. saj I poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes
Peterburi turule. -Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad -Eesti jäi endiselt põllumajanduslikuks maaks, kus 2/3 elanikkonnast oli tegev põllumajanduses. -Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. -Mõisatest kujunesid suurmajandid,mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. 1850.alanud talude päriseksostmine jätkus. -1916.aastaks oli ostetud päriseks 4/5 talumaast, see ei tähendanud sageli talurahva majandusmurede leevendumist, kuna enamik taludest olid ostetud võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust. -Sajandivahetuselt talumajapidamiste arengut pidurdus, kuna viljahinnad langesid ning teraviljakasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. -Paljud ostutalud läksid seega pankrotti. -Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. -Raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi soodsate hindadega Peterburis, lisaks piimale ja koorele veeti veel juustu ja võid.
"Kodukolle" tuli koos Orto kirjastusega Kanadasse üle, ilmumine lõpetati 1956. Selle asemel startis peagi "Eesti Kodu" (1958, ilmus 7 numbrit). 1965 toodi Rootsist üle ajakiri Mana, mis ilmus aastani 1999. 1971-1982 ilmus Ontarios Warkworthi lähedal (talus) uus mitmekülgse sisuga ajakiri "Varrak", mis oli osalt ka inglise keeles. Esialgu oli mõeldud lugejakirjade väljaandena, hiljem langes pearõhk poliitilistele artiklitele. Toimetaja nimeks oli H. Riga (seni tuvastamata isik). Majandusmurede tõttu jäi seisma. 1976 hakkas 6 korda aastas ilmuma "Aja Kiri", toimetajaks Vello Salo. See kujunes põhiliselt noorema generatsiooni seisukohtade foorumiks, neil oli suur kaastööliste võrk. 1986. aastast anti Aja Kiri Rootsi eestlastele välja andmiseks, ajakiri seiskus 1992. Toronto kõrval on teised Kanada eestlaste keskused kirjasõna väljaandmisel olnud tagasihoidlikumad. Vancouveris ilmub "Lääneranniku Postipoiss".
annaabi.ee 
