(1974). Oli üks teoreetikutest, kes aitas välja töötada Reagani valimisprogrammi. Raamatus toetub Parsonsile, võtab ta lähtekohaks. Aga Bell on murelik. Väidab, et viimane tasand ei toeta enam ülemisi, sest kunstis on võitnud ühiskonnavastased meeleolud.Need väärtused, mida kusnt propageerib, ei ole kooskõlas majanduse, poliitikaga, kohtu- ja õigussüsteemiga, kunst töötab vastu ja õõnestab pigem teisi tasandeid. Bell ütleb, et see on omamoodi traagiline paradoks. Kapitalismi majandusloogika on kunsti mingil määral suunanud. Teine allikas on temale Weberi sotsioloogia. Usk ei ole enam nii võimas, teiselt poolt on majanduse loogika see, et on vaja müüa ja müüa saab siis, kui seda tarbitakse. Bell ütleb, et Parsonsi süsteem ei kehti enam, kehtis siis, kui usk oli tugev. Nüüd kunst õõnestab usku. Bell viitab religioossuse taassünni vajadusele. Kunstisotsioloogias vb kõige olulisem on Bourdieu „Sotsiaalsete otsuste kriitika“. Põhiteema identsuse
valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus. Autarkia- puuduvad välismajandussuhted. Riik peab toetuma oma ressurssidele. Nt Albaania, Islam. VMN vastastikuse majandusabi organisatsioon 1949 VLO varssavi lepingu organisatsioon 1955 2) Majandusloogika liigub sinna, kus soodsamad tingimused. SEOSED: 1) Majanduse ja poliitika vahelised seosed: · Võrdelises sõltuvuses, seda parem eeldus paremaks majandussuheteks. · Riikide poliitiline stabiilsus mida stabiilsem poliitiliselt, seda usaldusväärsem riik on. · Negatiivse imidziga riigid (paariariigid), kellega ei peeta sobilikuks suhelda. Nt rahvusvahelist terrorismi harrastavad. Selliste riikide vastu rakendatakse sanktsioone
Jakobsoni erinevus: ta sidus need nõudmised politiliste nõudmistega. Poliitika oli märksa olulisem, sotsiaalsed ja poliitilised probleemid, mis konkreetselt takistavad nt Eesti küla arengut. Jakobsoni seisukoht oli, et kultuurilisel tegevusel pole poliitiliste nõudmisteta mingit väljavaadet. Kindlasti on sama Eestimaa või Eesti talupoja edasise arenemise eelduseks märgatavalt soodsamad tingimused ja märgatavalt teistsugune läbikäimine baltisaksa valitsejatega või baltisaksa majandusloogika tundmisega. Seega olid Jakobsonil konfliktid baltisakslastega. Hurt tegeles intensiivselt põllumajanduse küsimustega. Jakobsoni ideed olid popularsed talupoegkonna hulgas, ideed jõudsid talupojani ajalehe Sakala kaudu, mida ta 1872 välja andma hakkas. Hurdal oma ajalehte polnud. Ta küll tahtis oma lehte teha, aga tsensuur seda ei lubanud. Toonane eliit jagunes kaheks: 1. Hurda esiletõstetav aade; 2. majandusmehed – Jakobson. Nendega pandi paika rahvuslik programm
annaabi.ee 
