Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus
5. Hitleri plaan polnud teostatav, sest inglased õppisid saksa allveelaevu tõrjuda ja oleksid suutnud õhus ülekaal teostada. PT 20 1. Sest sõjalises mõttes tundus vastupanu enesetapulik. Poliitiliselt polnud Eestil kellegagi liituda et mitte nõustuda NL nõudmistega. Ei peetud tõenäoliseks abi saada mujalt. Majanduslikult: sel ajal kui sõda puhkes kaupade liikumine oli takistatud, majandusleping oli sõlmitud NL'ga ehk kaubandussidemed NL'ga. tundus soodne lasta baasid sisse tuua et mitte konflikti astuda. 2. . 3. Kuigi NL'l oli suur ülekaal sõjatehnika ja meeste osas, olid nende väed väljaõppeta. Ei arvestatud ka detailidega, mis tuleks sõja pidamisel kasuks. Ilmastiku olud näiteks. 4. Näiteks kui Hitler tungis 40.aastal Prantsusmaale, polnud kellelgi huvi väikeriike aidata kui Pr oli varisemise äärel.
Saksamaa vajas teravilja, tooraineid, naftat ja Venemaa soovis saada Saksamaalt: moodsat tehnikat, soomused terasest. Jaanuaris 1939 algasid majandus läbirääkimised Berliinis ja Moskvas. Räägiti, et majandus läbirääkimine ei kulge hästi, sest puudub poliitiline koostöö. Tuleb kirjutada alla kahepoolne mittekallaletungi leping ja salaprotokoll, kus kirjutatakse kuidas huvisfäärid jagunevad. 21. augustil kirjutati alla Vene-Saksa majandusleping. NSVL saab endale Soome, Eest, Läti ja Saksamaa saab Poola ja Leedu. Orzeli juhtum: Poola allveelaeva ristleja saabus Tallinnasse ning palus sissepääsu remondiks ja sõdurite raviks, kuid Eesti oli neutraliteedi staatuses- lubatud oli vastu võtta allveelaev ning kõrvaldada probleemid 24 tunniga. 16. septembril pidi Poola allveelaev minema tagasi rindele, kuid nad keeldusid. Seetõttu eemaldati kõik relvastus meeskonnalt, radarid võeti maha ning määrati kaks Eesti ohvitseri