,,14 aasta suurim majanduslangus" Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti, viimati oli majanduslangus Eestis nii suur 1994. Aastal. Suurima panuse majanduslangusesse andsid minu arust eratarbimise ja investeeringute vähenemine. Kuigi palga kasv oli III kvartalis jätkuvalt tugev, püsis kinnisvaraturg madalseisus ning tarbijate kindlustunne jätkas langust. See omakorda vähendas tarbimis- ja investeerimisvalmidust ning nõudlust laenuraha järele.Ma loodan, et see praegune olukord aitab Eestil kiiremini ületada kriisi. Me peame vaatama, mis majanduses toimuvast on meie käes ja sellele keskenduma. Ülejäänuga tuleb lihtsalt kohanduda
alguses kannatas kõige rohkem väärtpaberiturg. Sellel perioodil aeglustusid majandused üle maailma, sest krediidivõimalused ning rahvusvaheline äritegevus vähenes märgatavalt. Valitsused ja keskpangad reageerisid sellele ebaharilike fiskaalstiimulite, rahapoliitika laienemise ning abipakettide jagamisega. Ühendkuningriigid otsustasid uue kokkuhoiupoliitika kasuks, kärpides kulu ning tõstes makse, olgugi, et eksport oli langemisjoones; selle tulemuseks on UK nüüdseks langenud topelt majanduslangusesse: "double-dip recession". USA Föderaalreserv ja keskpangad üle maailma on astunud suuri samme, et vältida deflatsiooni riski, mis tekib madalate palkade ning töötuse kasvades. Lisaks, on võtnud erinevate riikide valitsused kasutusse uued eelarvepoliitikad, mis peaks stimuleerima nii erasektori kui ka avaliku sektori tegevust. USA krediidi külmutamine 2008 aastal viis globaalse finantssüsteemi totaalse lagunemise äärele.
samas, kui demokraadid tahtsid makse tõsta, konsensusele jõudmine tekitas probleeme. Bush oli sunnitud demokraatliku enamuse poolt makse tõstma, selle tagajärjel tundsid paljud vabariiklased end reedetuna, kuna Bush vandus makse mitte tõsta. Selle tagajärjel võõrandus Bush oma parteikaaslastest ja sillutas teed oma järsule populaarsuse langusele. See eelarve kokkuleppe tagajärjel ei taastunudki populaarsus vabariiklaste seas. Umbes samal ajal sattus USA umbes 6-kuulisse kergesse majanduslangusesse. Paljud valitsuse hoolekande programmid suurenesid. 1991. a. sööstis töötus üles ja seejuures olid paljud töötud vabariiklaste pooldajad, kes arvasid, et nende tööd on kindlad. Ametiaja teisel aastal soovitasid majandusnõunikud Bushil majandusega tegelemise lõpetada, kuna nende arvates on Bush teinud küllaldaselt tööd kindlustamaks oma tagasivalimist. 1992. Aastaks oli inflatsioon üks madalamaid aga keskaastaks oli töötus jõudnud 7.8%-ni - kõrgeim 1984 aastast
eluasemeturu tsükli seoste leidmiseks makroökonoomiliste teguritega, kaasates analüüsi riikide SKP ning reaalsed kinnisvarahinnad. Ferrara, Koopman ning Alvarez et al. (2010) kasutavad andmeid riikide keskpankade poolt koostatud andmebaasidest. Mõlemad aegread on esitatud kvartaalselt alates 1981 kuni 2008, seega on analüüsi kaasatud ka teise ringi laenud ning hiljutine finantskriis, mis viis antud riigid 2008 8 aastal majanduslangusesse. Igat kõnealust riiki on analüüsitud eraldi, et võtta arvesse riigi isepärasusi ning leida riikidevahelisi seoseid. Majandustsüklite uurimise mudel tuvastab andmetes lühiajalise dünaamika, pakkudes valitud riikide SKP tsükli pikkuseks 5 või vähem aastat (Ibid.: 14). Erandiks on Saksamaa, mille puhul on hinnatud SKP tsükli perioodiks 13,5 aastat. SKP ja eluasemeturu vaheliste seoste tugevus antud riikides jääb vahemikku 0,06 (Itaalia) ning 0,76 (Hispaania). Suhteliselt tugev
annaabi.ee 
