D Tasakaalustatud tulemuskaardi meetodi rakendamine võimaldab igale ettevõttele välja töötada ainult temale omase näitajate süsteemi E mul on erinev arvamus (milline?) 2. Rootsi lühiajaliste võlakirjade intressimäär on 5% ja turu riskipreemia 8%. Teie ettevõte tegeleb toiduainetetööstusega. Olete börsil noteeritud firma ning Teie ettevõtte beeta on hinnatud tasemele 1,5. Majanduskonjunktuuri muutuste tulemusena prognoositakse turu riskipreemia tõusu 2% võrra. Milline on turu riskipreemia tõusu mõju Teie ettevõtte omakapitali hinnale? A omakapitali hind tõuseb 2% võrra 17 praegu B omakapitali hind langeb 2% võrra 20 prognoos C omakapitali hind ei muutu D omakapitali hind tõuseb 3% võrra E mul on erinev arvamus (milline?) 9.5 praegu
inforuumide manipuleerimine, mis võib põhjustada mõnede sotsiaalsete gruppide radikaliseerumist; kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast väljapoole; autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi; loodusressursside nappus ja looduskatastroofid; valitsemisvõimetud riigid, mis võimaldavad toimida terroriorganisatsioonidel või põhjustavad väljarännet; majanduskonjunktuuri halvenemine, mis võib tekitada poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; energiaressursside nappus; puudulik relvastuskontroll ja desarmeerimine, sh massihävitusrelvade levik; terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus; küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid
jms.) valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Tabel 1. Fiskaalpoliitika põhimõjud Ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav rahapoliitika Avaliku sektori kulutuste suurendamine Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata
EESTI FISKAALPOLIITIKA MÕNINGATEST ASPEKTIDEST Kaie Kerem Tallinna Tehnikaülikool Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte
Tööpuudus samal ajal kahaneb, kuid varasemast aeglasemalt. Prognoosi järgi püsib tööpuuduse määr alla 10%. Inflatsioon püsib ettevaates langustrendil, kuigi selle aeglustumist võivad ohustada palgatõususurve ning oodatust kõrgem naftahind. 2013. aastal mõjutab inflatsiooni ning Eesti majandust tervikuna energiakulude kasv, mis tuleneb eeskätt elektrienergia hinnatõusust. Palgakulu tootlikkusest kiirem kasv ning selle aeglane reageerimine majanduskonjunktuuri muutustele võimendab hõive kahanemist ning tööpuuduse suurenemist äritsükli jooksul. Tagajärjeks on majanduskasvu suurem hüplikkus, mida täheldati ka viimase kriisi ajal. Seega tuleks edaspidi pöörata tähelepanu majanduspoliitika võimalustele vähendada majanduskasvu hüplikkust. Prognoosi kohaselt jõuab valitsemissektori eelarve 2014. aastaks nominaalse tasakaalu lähedale. Valitsemissektori võlg on prognoosiperioodi lõpus suurem kui 10% SKPst,
annaabi.ee 
