Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite (majanduskohtud, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi) tegevust. (https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi/oigusest_uldis elt/millised_on_oigusharud)
b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud). Territoriaalsuse alusel kohtute jaotus: a) territoriaalkohtud (lokaalsed); b) föderatsioonisubjektide ülemkohtud; c) föderaalkohtud. Spetsiifilise funktsiooni, konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel jaotus: a) kõigi institutsioonide peale kaebuste arutamine, kelle tegevus ei vasta põhiseadusele; b) kõigi instituutide osas, mis ei ole vastavuses põhiseadusega.
>korralised > üld- ja erikohtud (vt kohtukolleegiumid) >erakorralised> luuakse teatud eritingimustes (nt sõjatribunalid; Nürnbergi tribunal; Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal) - Eesti põhiseadus (vt § 148) välistab erakorraliste kohtute moodustamise. 2.4. Õigusharude ja funktsiooni alusel liigitatakse kohtuid (ka vastava astmekohtu asutused ehk struktuurielemendid): kriminaalkohtud tsiviil- ning majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?) halduskohtud rahukohtud (lepituskohtud) 2.5. Kohtuid liigitatakse territoriaalsuse põhimõtte alusel: territoriaalkohtud (lokaalsed) - kohturingkond ja haldusüksus ei pruugi ühtida föderatsioonisubjektide ülemkohtud föderaalkohtud 2.6. Kohtuid liigitatakse veel spetsiif
kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi. Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite (majanduskohtud, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi) tegevust. 207 (https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi/oigusest_uldiselt/millised_on_oigusha rud) 208 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad
annaabi.ee 
