4)ideoloogilised (valgustuslik kriitika, „despotism“ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus. Majanduskodanlus- tööstus ettevõtete omanikud, ettevõtjad, pankurid, kirjastajad, kompaniide ja manufaktuuride omanikud- isikud, kellel oli väga plaju raha, elasi linnades, kuid polnud ajalooliselt linnakodanikud(kuid jõukamad, kui need kelle käes võim oli), pm kapitalistid.
kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus) Majanduskodanlus oli kasvav nähtus ja nad olid tööstusettevõtete omanikud, kaubandusega tegelejad, ettevõtjad ja pankurid, kirjastatad jne. Teiseks olid haritlased ja teenisid elatist arstidena, advokaatidena, ajakirjanikena, professoritena jne. Nende riietud ja eelistused olid linnakodanlikud, aga nad ei olnud kodanikud. kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. Nad ei kuulunud gildidesse, nad olid tohutult rikkad
vastandusid liberaalid kõige enam kaasasüdninud eesõigustele, maha tuli tõmmata aadel ja kirik. Väga tugevad liberaalid olid antifeodaalsed: kõigi eesõiguste ja pärisorjuse kaotamiste poolt. Igal inimesel peab olema õigus vabalt liikuda ning see ka progressi alus. Kuni 1848a-ni võib näha I perioodi ja 19.saj II poolel ta muutus. Sotsiaalselt kandsid liberalismimeelsust kõige enam kodanlus: linnakodanikud, haritlaskond,majanduskodanlus. Samas ei saa vähemalt Iperioodi liberalismi kuidagi võrdsustada demokraatiaga(!!!). Liberalistlike autorite oõhilised seisukohad 19.saj keskpaigani polnud ka liberaalidel, et poliitilised õigusred peaksid laienema pööblile, veel vähem naistele. Liberaalideks hakati neid esmakordselt nimetama Hispaania 1812a konstitutsiooni toetajaid. Prantsusmaal hakati liberaalideks alles pärast restauratsiooni Louis XVIII oponente, kes toetasid pigem parlamentaarset korda. Termin ,,liberalism"
annaabi.ee 
