neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just naised kompositsioonides keskmes. Kreeka Kreeklaste esivanemad tungisid Balkani poolsaarele põhjast ning nende ühiskonna ja kultuuri arengutase oli Kreeta asukate omast esialgu selgelt madalam. Kuid tõenäoliselt kasutasid kreeklased lahingus hobukaarikuid, mis tagas neile sõjalise üleoleku Egeuse piirkonnas. Tänapäeval kannab varaseim kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B.kultuuri ja majanduskeskusteks olid lissid. Tuntuim Mükeene. Losse ümbritsesid kiviplokid-nn kükloopilised müürid. Lossi eesotsas olid valitseja ja sõjapealik. Ühendust peeti egiptlastega ja Ees-Aasia rahvastega. Tumeajajärk Häving oli põhjalik, losse ei ehitatud enam üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändasid Väike-Aasia läänerannikule põllumaa nappuse tõttu.. Kasutusele võeti raud, algas rauaaeg. Tsivilisatsiooni uus tõus. Põhilisteks haldusüksusteks kujunesid linnriigid
Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi. järgi. Tundmatu päritoluga. Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mida ei osata lugeda. Mükeenlased kaustasid lineaarkirja B, mida osatakse tänapäeval lugeda. Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid Majanduskeskusteks olid lossid lossid. Lossid olid kindlustamata. (Tähtsaim loss Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest Knossos) kükloobilised müürid. Losside ümber puudusid linnad. Losside ümber puudusid linnad. Sõjakad jooned puudusid, freskodel Freskodel domineeris sõjatemaatika. domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika.
uusi asulaid, eriti kõrgustikel,mis seni olid kaetud metsaga. 4 Põlluharimisega käsikäes arenes ka karjakasvatus. Küttimine ja kalapüük jäid lisaelatusallikaks. Laialdaselt kasutati metalle rauda ja pronksi. Arenes kodune käsitöö, eriti sepatöö ja kangakudumine. Keskmisel rauajal künnipõllunduse arenemisega kujunesid üksikpered omaettte majanduskeskusteks. Nad tulid ise toime enda elatamiseks vajaliku maatüki ülesharimisega. Üksikperede eraldumine soodustas asustuse jätkuvat hajumist ja laienemist, eriti Ida- ja Lõuna-Eestis, kus veel oli palju maaviljeluseks sobivat vaba maad. Arenesid vaba ettevõtlikkus ja varanduslik ebavõrdsus. Kerkisid esile üksikud jõukad. Rikkuste kogunemisega üksikute kätte sagenesid ka relvastatud kokkupõrked. Tolle aja leidudes on varasemast rohkem relvi: kirveid, sõjanuge ja mõõku
annaabi.ee 
