murdkelpkatusega aastatel 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel. Mõisal on palju kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud nendest tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Kuna Stenbocki järeltulijad ei olnud eriti head majandajad, siis jäid nad võlgadesse ning olid sunnitud müüma mõisa mereröövli ja Ungru krahvina tunud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile
Klooster oli ehitiste kompleks, mis oli piiratud müüriga. Seal asusid: · Kirik · Dormitoorium magamisruum. Võis olla selline suur saal, kus kõik koos magasid. · Refektoorium söögisaal · Palverändurite ööbimiseks ruumid · Majandusruumid Mungakloostrit juhtis abt ja nunnakloostrit abtiss. Teoreetiliselt pidi klooster olema suletud maailm, aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd
103. Sajandivahetusel ei olnud Jõgeval veel ei alevit ega ühtegi poodi. Esimesena ehitas Ernst Miller Jõgeva jaama lähedusse praeguse Suure tänava äärde suure elamu ja pikad kaubaaidad, kuid ta kauples ainult raske kaubaga. Pärnust toodi Jõgevale soola, kivisütt, rauda ja puuveerandikega silku, vahel ka heeringaid (Vooremaa, 03.10.1991) Aleviku arenguga seoses kasvas Jõgeval elanike hulk. Jõgeva alevi sünnile pani aluse Jõgeva jaamaümbruse lähima paikkonna majanduskeskuseks kujunemine ning pea ühteaegu ka kaubanduslikuks tõmbekeskkonnaks saamine. Seoses elanike kasvugakogeti, et oli tekkinud vajadus oma turu järele. Kuna turgu ei olnud, olid taludest hangitavad toiduained kallid. Täpset turu asutamisaastat ei teata, aga renti turuplatsi eest hakati nõudma 1920. aastast alates. Nüüdseks ei tule kauplustest puudust. Võiks isegi öelda, et neid on liiga palju. 104. Et põldude vahele sündinud Jõgeva linn on siiski ka rohelist ilmet võtnud, on suuresti
annaabi.ee 
