Eesti soodne ettevõtluskeskkond on toonud riiki suures mahus otseinvesteeringuid finantssektorisse, kaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse( kokku 73% aastatel 1994-2008). Kõigest 14% otsestest välisinvesteeringutest on läinud ekspordipotentsiaaliga töötlevasse tööstusesse. Euro kasutuselevõtu kursil püsimine ning märgid majanduse toibumisest on taas liigi meelitamas välisinvestoreid. Euro kasuselevõtu mõjud; parem majanduskavu potentsiaal, kindlam finantskeskkond, usalduse suurenemine välisinvestori silmis, lihtsamad majandussuhted palju EL riikidega, suurem välisinvesteeringute sissevool. 7 Tuleb arvestada, et riigi osavõtu osakaalu laiendamisel peavad olema mõistlikud piirid. Sellisteks piirideks on finantsvõimalused ning pidev jälgimine, et et riigi osavõtt majanduses soodustaks, mitte tõrjuks välja erainvesteeringuid.
c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse a. Eelnevaga võrreldes madalamal palgatasemel b. Ainult tänu tootlikuse kasvule c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes Keynes'i mudelis kogukulutused ei sisalda a
Riigivõlg Riigivõlg kujutab endast akumuleerunud defitsiitide summat. Probleemid: milleks laenuraha kasutatakse (tootlikud investeeringud) või jooksvate kulude (palk) katteks; mõju järgmiste põlvkondade elustandardile; riigi usaldusväärsuse vähenemine. Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid hindade stabiilususe tagamine täistööhõive tagamine rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine majanduskavu soodustamine Makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks kasutatakse fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat. Viitajad Sisemine viiteaeg ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetkel vahel, kui nad aset leiavad. Väline viiteaeg ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju. Fiskaalpoliitikal on sisemine viiteaeg pikk.
annaabi.ee 
