korruptsiooniks ühes ühiskonnas, olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse. korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks korruptsioon võib vohada ka era või kolmandas sektoris ( näiteks riiklike või Euroopa Liidu toetuste saamisel) Korruptsiooni tagajärjed Tekitab ebavõrdsust Suurendab kaudselt riigil saamata tulude arvelt vaesust Poliitiline ja majanduslik ebatsatbiilsus Kahaneb majanduskav Korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid Korruptsioonivormid Korruptsiooni liigitatakse väike ja suurkorruptsiooniks ning bürokraatia ja poliitika korruptsiooniks Korruptsiooniliigid Altkäemaks Häälte ostmine Omasatamine/ kelmus Onupojapoliitika Parteide varjatud rahastamine Pöörduste efekt Rahapesu Korruptiivsuse mõõtmine Korruptiivsust mõõdetakse indeksiga, mida nimetatakse CPIks (corruption
1994 lõppes finantsreform ja sõlmiti nn. EFTA leping 1996 sõlmiti Schengeni viisavabaduse leping 1997 eksborditi 450 miljardi eest kaupu teenuseid Periood 1998-2003 SKP muutus 0,4lt % (2003) kuni 2,9 % ( 2000) Langus algas 1998 aastal mõjutatuna aasia finantskriisist Nafta hind 1998 aastal 12.6 $ barrel Majanduskasv pärast 2003 aastat Majanduskav 2004 3,3 %, ennustatakse 2005 3,25 % ( Eestis 6,2 % ja 5.75 %) SKPst moodustas import 28 %, import 41 % ülejäänud 31 % siseriiklik II Inflatsioon ja erinevad kaubad Inflatsioon Kütuse ja mõningate kaupade hinna muut Elektrienergia ja laenuintressid 1998 15,30 ööri/ kwh 1999 14,7 ööri/ kwh 2000 12,9 ööri/ kwh 2001 17,4 ööri/ kwh 2002 11,2 ööri/ kwh 2003 11,1 ööri/ kwh
Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest. Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga aasta või pikema aja vältel. Majanduse tsüklilisus: tõus; tipp; aeglustumine; langus; põhi... Majanduse tsüklilisus on paratamatu, tsüklid oma ulatuselt ja iseloomult on erinevad. Tsüklite muutusega muutuvad ka majanduskav, inflatsioon, tööpuudus. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade kiire suurenemine. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Töötus on olukord, kus inimesed,kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Töötusemäär = (töötud/tööjõud)*100 Töötuse liigid: siirdetöötus, hooajaline töötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus. Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik: me
annaabi.ee 
