D IT Kolledz MAJANDUSARENG 1940 - 1949 1. Sõjaaegne majandus oli allutatud täielikult sõjalisele tööstusele ning seetõttu oleksid hinnangud edule või ebaedule eksitava iseloomuga. 2. Sõjajärgne majanduslangus jäi tulemata, kuna miljonid rindelt naasnud sõdurid osutusid hiigelsuureks kestuskaupade tarbijateks. See kutsus esile inflatsiooni (25% kahe aasta jooksul) jooksul). 3. Euroopa riigid olid majanduskatastroofi äärel. 4. George Catlett Marshalli plaan. Võtsid vastu 17 Euroopa riiki. USA investeeris Euroopasse p $ 17 miljardit. j 5. 1949. aastal oli mõningane majanduslangus, mis juba järgmisel aastal asendus tõusuga. 38 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 34. USA president(1953-61) Dwight D. Eisenhower oli 2. Maailmasõja ajal liitlaste
Õnneks olid reisijad kuulnud Pentagoni rünnakust ning vähemalt 3 reisijat olid valmis lennukit tagasi võtma. Enne kokpiti ukse mahamurdmist õnnestus terroristidel lennuk hävitada 10:03 Pittsburgh´is. Need 4 terrorilööki vapustasid kogu maailma, surma sai üle 2900 inimese ning nende seas oli rohkem kui 90 rahvuse esindaja. Paljud päästetöötajad ning kohalikud said vigastusi; majanduslik kahju ületas miljardeid dollareid, kuid terroristide soovitud majanduskatastroofi ei saavutatud: New York on säilitanud oma koha äri-ja turismimagnetina, Broadway meelelahutuskarussell keerleb täistuuridel, peenemates restoranides on võimatu lauda saada ja kõige selle taustal on New York jätkuvalt Ameerika Ühendriikide ohutuim suurlinn. Mehed, kes kõige selle taga oli, suutis FBI(Federal Bureau of Investigation) kiiresti tuvastada. Nimelt leiti Mohamed Atta, kes oli ühtlasi rünnakute eestvedaja, pagasist infot, mis viitas ülejäänud 19 terroristi kohta
avalikult, et Vm-l on kujunenud maj äärmiselt raske olukord. Seda põhjendati kodusõjaga ja süüdistati selle kujunemises valget liikumist ja välisimperialiste. Samas, tunnistades, et Vm-l valitseb raske maj olukord, ei tunnistanud enamlik juhtkond tegelikult midagi. Majandus oli täielikult kokku varisenud ja kuigi kodusõda oli lõppemas enamlaste võimuga polnud mingit kindlust, et enamlaste võim Vm-l püsima jääb. Oluline roll oli enamlaste enda majanduspoliitikal, mis oli viinud Vm majanduskatastroofi. Kodusõja aastatele iseloomulikku maj pol-t on hakatud hiljem nimetama sõjakommunismiks. Mitmed Nõukogude ajaloolased ja ka praegused ajaloolased leiavad, et sõjakommunismi näol oli tegemist erilise sotsialismi mudeliga, mis tulenes käimasolevast Vm kodusõjast ja mille eesmärgiks oli Vm võimalikult kiirem viimine kommunistliku ühiskonnakorrani. Selliseid väiteid ei saa võtta ülearu tõsiselt. Sõjakommunismi nimetus on tagantjärele välja mõeldud
annaabi.ee 
