ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule, ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 5. Laulev revolutsioon, mida nõuti. 1988. aasta aprillis toodi Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. November 1988 laulva revolutsiooni üks tipphetkesid Karl Vaino maha võetud ja asemele
Aprilli keskel esitas Edgar Savisaar populaarses telesaates üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks(ERR). Ettepaneku ellurakendamiseks loodi ERR-i algatuskeskus ja hakati moodustama tugirühmi üle kogu Eesti. Ka tollased võimud aktsepteerisid Rahvarinde loomise. Uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. *Laulev revolutsioon 1988. aasta aprill oli tähelepanuväärne veel seetõttu, et Tartus toimunud muinsuskaitse- päevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus
ka perestroikapoliitikat ellu rakendada. Et seda teha, tuli hakata ka teatud muudatusi tegema. Esimesed märgid muudatuste osas tulevad esile juba 1987 alguses, kui hakati kõnelema sellest, et võiks parteiliinis valimistel korraldada valimised, kus on alternatiivsed kandidaadid. Mõistlik oleks avalik hääletamine asendada salajase hääletamisega, oleks võtnud palju pingeid maha. Oli ka aeg, kus tõsiselt hakati kõnelema sellest, et ka majandusjuhte pole mõtet ainult ametisse nimetada, vaid ka ettevõtete juhtide puhul võiks kõne alla tulla valimised, et oleks kaasatud ka ettevõtte töölised jne. Olid tollase NL ühiskonna jaoks uuenduslikud mõtted, esialgu rakendati üsna tagasihoidlikult ja mingit tõsisemat mõju ei avaldanud. ◦ 1988 – üleliiduline parteikonverents. Väga jõuliselt poliitilise reformi vajadus tõsteti Gorba poolt päevakorrale 1988 suvel toimunu NLKP KK XIX parteikonverentsil.
annaabi.ee 
