1. Tasakaaluhinnaks nimetatakse hinda, mille korral a) tulu võrdub 0-ga, b) keskmine kulu võrdub tuluga c) nõutav kogus on võrdne pakutava kogusega d) keskmine kasum võrdub toote hinnaga. 2. Kui Q ( p ) on pakkumisfunktsioon, siis müügihinna p suurenemisel a) pakutav kogus Q kahaneb, b) pakutav kogus Q kasvab, c) tootmiskulud suurenevad, d) püsikulu suureneb. 3. Olgu Q D ( p ) 100 2 p nõudlusfunktsioon ja QS ( p ) 4 p 5 0 pakkumis- funktsioon. Siis hinna p 25 korral a) Nõudlus ületab pakkumise b) Pakkumine ületab nõudlust c) Nõudlus ja pakkumine ühtivad d) Nõudlus ja pakkumine võrduvad mõlemad 0-ga 4. Tasuvuspunktiks nimetatakse müügimahtu, mille korral a) Püsikulu ja kasum on omavahel võrdsed, b) Muutuvkulu ja kasum on omavahel võrdsed, c) Kogutulu ja kogukulu on omavahel võrdsed, d) Kogutulu ja keskmine kulu on omavahel võrdsed. 5. Kui tulufunktsioon on R (Q ) 9Q ja kulufu...
Eitavad intressimäärade ühtlustuvat mõju. Panganduses teevad ilma akumuleeritud vahendid ja laenud teistelt pankadelt. Erasektori otsused võivad mõnikord viia ebaefektiivsuseni makromajanduslikes olukordades, seega soovitatakse avaliku sektori sekkumist läbi rahanduspoliitika, mida teostaks keskpank ja fiskaalpoliitika valitsus. Toetavad segamjandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa ka valitsusel ja valikult sektoril. VALITSUSE MAJANDUSFUNKTSIOONID I- Turumajanduse funktsioneerimiseks vajaliku seadusandluse loomine. II- konkurentsi säilitamine. III- tulu ja heaolu ümberjagamine. IV -ressursside ümberpaigutamine viisil, mis muudaks SKT struktuuri. V- majanduse stabiliseerimine- töötuse ja inflatsiooni kontrollimine, majanduskasvu tagamine. POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED: · Fiskaalpoliitika- maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmine. Ehk eelarvepoliitika,
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 19. MAASTIKUPARK EESTIS Juba 18. saj lõpul arenes ka Eesti mõisaparkide korrapärasest stiilist välja looduslähedust rõhutav nn vabakujunduslik pargistiil. Mõisad 18. sajandi II poolel ei olnud üksnes utilitaarse eesmärgiga põllumajandusele suunatud paigad. Mõisast kujundas aadel endale igapäevase elukeskkonna, kus esindus- ja majandusfunktsioonid olid kombineeritud elu lüürilisema poolega. Ta püüdis luua enda ümber ka valgustusfilosoofiat ja antiikkunsti paatosest inspireeritud erilist atmosfääri ning miljööd. Baroksete mõisate peahoonetes olid hoolikalt väljaehitatud ja kaunistatud avarad esindusruumid - saal ja vestibüül paraadtrepiga. 19. sajandi alguseks mõjulepääsenud klassitsistlikus stiilis ehitatud peahooned muutusid veelgi pidulikumaks, kasvas ka ruumide arv