Ühiskonnamudelid Infoühiskond Peale II MS võtsid elektro ja arvutitehnika üle inimestelt seadmete juhtimise. See tõi kaasa : tööviljakuse kasvu suure tööjõu vabanemise (mitte tööpuudust) tootmiskulude vähenemise Tööjõud liikus uutesse arenevatesse sektoritesse. Lühem tööaeg, suurem palk, rohkem vabaaega. Info.e teadmusühiskond iseloomuslikuks tunnuseks on majanduseelu põhinemine teadusuuringutel. Iseloomulikud jooned: globaliseerumine e. ettevõted võivad ja saavad tegyutsed kõikjal. Kapital ei tunne riigipiire , e. investeeriti sinna kus on kõige odavam. Võõrtöölised Põllumajandusühiskond Põllumajandus e. agraarühiskond Eeldused : õpiti valmistama metallist tööriistu paikne eluviis loodi esimesed riigid Sünnipaigaks Lähis-Ida ( Egiptus ja Mesopotaamia alad).
otsustas kõiki küsimusi. Kõigis neis riikides oli juhikultus levinud. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu osutamine oli karistatav ning inimeste hävitamine laialt levinud (Itaalias oli küll mõnevõrra tagasihoidlikum). Nii Venemaal, Saksamaal kui Itaalias oli majanduslik ja poliitiline olukord selline, et seal said tekkida diktatuurid just sellisel kujul nagu nad tekkisid - fasism Itaalias, natsionaalsotsialism Saksamaal ja kommunism Venemaal. Kuigi muudatuste ja uuenduste abil majanduseelu paranes, tõi see rahvale kaasa ränga katsumuse. Suur hulk rahvast kas hävitati või allutati riigi poliitikale. Välispoliitikas võeti suund relvastumisele ja sõjale. Liis Rekk 9.a
arvates pole vaja. Negatiivseteks külgedeks on suure kontrollimis- ja juhtimisaparaadi vajalikkus ja vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele. 7.Mis on mikromajandus? on majandusteaduse osa, mis uurib majanduse üksiksubjektide, peamiselt ettevõtete ja (kodu)majapidamiste majandusotsustusi (nende individuaalseid valikuid), selliste otsuste mõjureid ja valikute tulemusena kujunenud sündmuste ning protsesside kogumit. 8.Mis on makromajandus? uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. 9.Mis on rahvamajanduse koguprodukt (RKP)? on vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt) aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljanduses. 10.Mis on sisemajanduse koguprodukt (SKP)? on mingil kindlal
turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis. Ta baseerub mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel, mis kujutab endast kogu majandusteaduse alust.
annaabi.ee 
