Meil tuleb propageerida ja lihtsustada osaajalist töötamist ning tuua senisest veel enam tööturule vanemaealisi inimesi. Eesti majanduskasv olnud viimase kolme aasta jooksul Euroopa kiiremaid. Selles on oma osa olnud meie enda tublidusel ja ettevõtlikkusel, ent tähtsat rolli on mänginud ka see, et oleme Euroopa Liidu liikmed. See on andnud nii meile endile kui välisinvestoritele kindlust Eesti tuleviku suhtes, kindlus on aga majandusedu vältimatu eeldus. Juba tänaseks on meie majandusedule oluliselt kaasa aidanud Euroopa Liidu tõukerahastud, ent usutavasti on nende pikaajaline mõju veelgi suurem. Euroopast lähtuv kindlus pole ainult majanduslik. Meil tasub tagasi mõelda möödunud kevadele, mil meile keerulisel ajal näitasid kõik teised liikmesriigid üles solidaarsust Eestiga. See solidaarsus ei tulnud meile niisama. Selle aluseks on meie enda poolne pühendumus tugevama Euroopa ehitamisele. Selle aluseks on meie enda igapäevane töö mõistmaks
- Mai 1949 Saksamaa lõhenes - Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi sama aasta oktoobris Saksa Demokraatlik Vabariik. Arenenud tööstusriigid -Majanduslikult jagunesid maailma riigid eri rühmadeks: 1) Arenenud tööstusriigid - USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia 2) Sotsialismimaad - NSV Liit, Kesk- ja Ida-Euroopa riigid 3) Kolmas maailm -Majandusedule lääneriikides aitas kaasa: valitsuse poliitika, rahvusvaheliste organisatsioonide loomine (IMF, Maailmapank), Marshalli plaan -1950. aa alguseks olid lääneriigid taastanud majanduse sõjaeelse taseme ja asusid majandust moderniseerima Heaolu ühiskond ·Heaoluühiskonnale on iseloomulikud: 1) Kõrge elatustase, sh lihtinimese ostujõu kasv 2) Tekkis aega ja võimalusi meelelahutuse jaoks 3) Sotsiaalse turvalisuse kasv (nt töötuskindlustus, peretoetused,
Tööstuslik revolutsioon 17. sajandi lõpus hakkas merkantilistliku majanduspoliitika liigne riigipoolne sekkumine ja regulatsioon takistama majanduse arengut. 17. sajandi Inglismaa oli kaubavahetuses Hollandi järel teine, töötustoodangult oli juhtivaks maaks Prantsusmaa. Hollandi liidripositsioon 17. sajandi Euroopas oli tingitud sellest, et vabariigina oli see religioossetes, etnilistes kui ka majanduslikes küsimustes palju tolerantsem võrreldes teiste riikidega. Hollandi majandusedule aitasid suuresti kaasa ka kõikjalt üle Euroopa sõdade ja diskrimineerimise eest põgenenud immigrandid, nende kapital ja oskused seda edukalt kasutada. 18. sajandi keskel oli aga Inglismaa võtnud enda kätte juhtpositsiooni nii rahvusvahelise kaubanduse osas kui ka tööstustoodangult. 1776. aastal oli Inglismaa tööstuslikult kõige efektiivsem ja võimsam riik kogu maailmas, kelle tugevus seisnes eelkõige rahvusvahelises kaubanduses