Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Üldandmed..................................................................................................................................3 Looduslikud tingimused..............................................................................................................4 Riigi arengu tase..........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis...................................................................................7 Linnastumine.......................................................................................................
Niisiis moodustas migratsioon 81,4% vabariigi rahvastiku üldisest juurdekasvust. Rahvamajanduses kasvas mittepõlisrahvuse esindajate osakaal tööliste ja teenistujate hulgas 1948. a 25,6 protsendilt 27,7 protsendile 1957. a, sealhulgas tootmises 30,2%-lt 28,7%-ni. Suurema osa ehitajatest sõjajärgsetel aastatel moodustasid teiste vennasvabariikide esindajad (66,5%), kes olid saabunud ENSVsse appi rahvamajandust taastama. Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal Rahvaloenduse andmed Majandusalad Kokku Arv % Põllumajandus 662 561 58,8 Tööstus 195 949 17,4 Kaubandus 55 569 4,9 Transport ja side 38 193 3,4 Ühiskondlik tegevus 73 642 6,5 Maja- ja isikuteenimine 18 946 1,7
Täiskogu valis volikogu (kuulus 3-24 liiget). Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti paluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas omakorda vallavalitsuse. Vallal oli ka oma eelarve (maksud jagati talude peale laiali seda kasutati vallamaja, koolide, teede, sildade korrashoiuks jne). Majandus ja linnad Mõisamajandus 19 sajandil oli põhiline majandusüksus endiselt mõis, mis töötas talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tööl. Peamised majandusalad olid vilja tootmine,viinapõletamine( suure osa toodanugust ostis ära Vene kroonu ja ülejäänud realiseeriti arvukates maakõrtsides, praaki kasutati veisede nuumamiseks) ja nuumveisede kasvatamine(müüdi Peterburi turul, nende kasvatamine andis sõnnikut põldude väetamiseks). Vilja hinnad olid kõrged, ning viina tootmine tulus, mõisnikud hakkasid elama aina uhkemat elu.(elustandardi muutus: uhkemad hooned, kallimad toidud, moodsamad riided) 1820
annaabi.ee 
