◦ Huvitub mitte inimesest, vaid inimestest; ajalugu on teadus inimestest ajas; inimeste kooslustest, sotsiaalsetest rühmadest jms. Eesmärk on hõlmata inimeste ühiskondlikku elu kogu täiuses, igakülgsetes vastastikustes seostes. ◦ Rõhk koostööle teiste sotsiaalteadustega, eriti majandusteaduse, geograafia, antropoloogia ja sotsioloogiaga. ◦ Enda uurimistöös keskendus eeskätt keskaja sotsiaal- ja majandusajaloole, pöörates tähelepanu esmajoones kollektiivsetele nähtustele – ühiskondlikele, majanduslikele ja mentaalsetele struktuuridele. • Käsitlus mentaliteediajaloost: ◦ Konkreetse minevikuühiskonna igakülgne mõistmine eeldab tollaste mõtlemis- ja tunnetusviiside – “mentaalse atmosfääri” – tundmist. ◦ Vaimsed hoiakud on lahutamatud sotsiaalmajanduslikest institutsioonidest; hoiakud
analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha majandusajaloolisi järeldusi. Teadus tekkis 18. saj. II p. mündikogumisest (J. H. v. Ekhel, Chr. M. Frähn, H. Grote). Baltisakslastest tuntuim R. v. Toll, A. Buchholz; eesti n: W. Anderson, E. Tender, V. Sõerd, A. Molvõgin, I. Leimus. E. Tender. Müntide ja mõõtude areng Eestis. Trt, 1937. Münt oli juba ammu kunstiajaloolaste huviväljas (pitsat palju vähem). Eriti palju andnud 8.-13. saj Euroopa majandusajaloole. Mõned mõisted: Münt - seaduslik maksevahend, millele on määratud mündihärra poolt kindel vorm ja kaal ning väljaandmise reeglid, väärtuse tagab mündihärra. a) mündid, mille väärtus rajaneb metalli väärtusel b) riiklikult garanteeritud vahetusraha, mille metalliväärtus ei vasta nominaalväärtusele. Mündihärra - valitseja, kellel on müntimisõigus mündimeister - (kuninglik) ametnik, kelle käes oli kogu rahamajandus
suhestatuna oma kaasaegsetega. Neid tuleb siduda mitte meie ja meie ideede, vaid nende endi ja nende ideedega." MARC BLOCH (1886-1944) *Kui Febvre huvitus rohkem üksikinimesest, siis Bloch tegeles enamasti mitte inimesega või inimestega: ajalugu on teadus inimestest ajas; inimeste kooslustest, sotsiaalsetest rühmadest jms. *Eesmärk on hõlmata inimeste ühiskondlikku elu kogu täiuses, igakülgsetes vastastikustes seostes. *Enda uurimistöös keskendus eeskätt keskaja sotsiaal- ja majandusajaloole, pöörates tähelepanu esmajoones kollektiivsetele nähtustele ühiskondlikele, majanduslikele ja mentaalsetele struktuuridele. Ment.ajaloo käsitlus 1. Konkreetse minevikuühiskonna igakülgne mõistmine eeldab tollaste mõtlemis- ja tunnetusviiside "mentaalse atmosfääri" tundmist. 2. Vaimsed hoiakud on lahutamatud sotsiaalmajanduslikest institutsioonidest; hoiakud sünnivad ühiskondliku tegevuse käigus, ent ühtlasi avaldavad need sellele ka mõju. 3
annaabi.ee 
