ning ka tootmise ja turustamise vähenemine, mis viisid riigid väga halba olukorda. Nad ei olnud valmis uueks sõjaks, sest puudus vastav varustus ja valmisolek. Ka rahavas oli viimasest sõjast veel väsinud ning ei soovinud uut sõda. Hitleri võimule tulekuga 1933. aastal oli selge, et on vaja tähelepanu pöörata Saksamaale, kes oli just ülesaanud majanduslangusest ning kohe tuli peale majanduskriis, mis viis majanduse uuesti halba seisu. Saksamaal süüdistati majandukriisis vabariiki ja see oli ka tõukeks Hitleri võimuletulekule. Ja oli ju Hitleri raamatus ,, Mein Kampf" kirjas natsi ideloogia põhiideed, et aaria rahvale tuleb võita juurde maad ja et nende rahvus on ülim ning tuleb tagada rassipuhtus. Tema maha rahustamiseks ajasid lääneriigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga lepituspoliitikat, kuid kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Hitlerile oli esimeseks takistuseks Versailles rahulepingu revideerimine, sest Hitler ei saanud
mark, kuid see oli ebakindel ja selle usaldusväärsust õõnestas inflatsioon II rahareform (1928) – teostati, et vältida varasemalt toimunud kriisi. Õnnestus hankida 28 miljoni krooniline laen , mille abil korraldati ümber pangandus ja rahandus. Kasutusele võeti kroon ning pangad lõpetasid krediteerimise. III rahareform (1933) – J.Tõnisson viis läbi Eesti krooni devalveerimise 35% võrra (ehk kulla sisaldue vähendamise), kuna Eesti oli majandukriisis. See ei meeldiud inimestele, kellel oli raha pangas, kuid see tõi Eesti majanduskriisist välja. 4. Vabadussõjalased Algselt vabadussõjalastest koonenud erakond, mis tahtis vaid liikmeskonna majaduslikku seisu parandada. Kui majandukriis Eestisse jõudis hakkasid nad tõeliselt tegutsema, alustades survega valitsusele, et nad muudaksid põhiseadust. Järgnevalt hakati ka mitte vabadussõjalisi erakonda ning tänu sellele tõusis see kõige populaarsemaks erakonnaks. Raskes
pakutavaid teenuseid, kui läbipaistmatute, madala kvaliteedi ja ressursse ebamõistlikult ära kasutavatena, mille tulemiks on bürokraatliku süsteemi hammasrataste vahele paisatud tarbija. Hinnates asjakohaseid probleeme, saame kasutada era – ja avaliku sektori erinevaid jooni leidmaks kesktee, mis ei pruugi küll pakkuda ideaalipõhist lahendust, vaid pigem arengut soodustava ja probleemikeskse suunitluse, mis suudab pakkuda arengut läbi õppimise ning võrdluse. Majandukriisis tekkinud kitsaskohtades on riigi kohustuseks teha korrektuure võimu ja seadusandluse rakendamises, liikudes kodanikuühiskonna poole läbi uuenduste, olles paindlik ja mõistev just üksikisiku suhtes. Eesmärgiks on hinnata avalikku sektorit läbi probleemide ning seostada neid võimalike pakutavate reformide rakendamisega haldussüsteemis. Avaliku sektori hindamine läbi käibelolevate probleemide 3
annaabi.ee 
