Linnades tõusis seoses tööhõive ja mehaanilise iibe järsu suurenemisega oluliselt uute elamurajoonide elanike arv. Infrastruktuur, sealhulgas lasteaiakohtade arv, ei vastanud enam tegelikule vajadusele. Lapsevanematel tekkis üha suuremaid raskusi lasteaiakohtade saamisega. Algas hoogne lasteaedade võrgustiku väljaarendamine, mis laienes ka maapiirkondadesse. Lastesõimed ja aiad loodi peaaegu kõigis suuremates ühismajandites, väiksemates kolhoosides majanditevaheliste lasteasutustena. Kõik haridusasutused, nende hulgas ka lasteaiad, riigistati. Lasteaed muutus ühiskonna oluliseks osaks, sest naiste tööhõive oli maksimaalne. Algas laste ideelis-poliitiline kasvatus, poliitilisel propagandal oli õppekavas tähtis koht. Kasvatuses oli põhirõhk kollektiivsusel ja ühenäolisusel. Samas olid mõningad laste õpetamise põhimõtted sellised, mis on aktsepteeritavad ka täna, nagu näiteks - lapsele pakutavad elementaarsed teadmised peavad
vanuses. Põhja poolsetes piirkondades haigestuvad peamiselt täiskasvanud kalad, oht on suur ka sugukaladele; lõunapoolsetes põevad punataudi kahesuvised ja isegi samasuvised karpkalad. Haiguse läbipõdenud kaladel tekib immuunsus ja kui sama kala haigestub veel kord, siis kergekujuliselt. Punataud levib peamiselt haigete kaladega, seepärast on haiguse leviku seisukohalt väga oluline kalade majanditevaheliste ümbervedude piiramine ja välti mine. Haigestumist soodustab kalade tihe paigutus. Kliiniliselt eristatakse kaht haiguse põhivormi: ägedat, mida iseloomustab kõhuõõne vesitõbi, ja kroonilist, mille puhul tekivad kehapinnale haavandid (foto 23). Haiguse peiteperiood võib kesta kuni kuu aega ja see sõltub mitmest tegurist, eriti aga keskkonna temperatuurist, haigustekitaja virulentsusest, aga ka kala vastupanuvõimest. Punataudi kliiniline kulg on väga varieeruv
Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses. Põhja poolsetes piirkondades haigestuvad peamiselt täiskasvanud kalad, oht on suur ka sugukaladele; lõunapoolsetes põevad punataudi kahesuvised ja isegi samasuvised karpkalad. Haiguse läbipõdenud kaladel tekib immuunsus ja kui sama kala haigestub veel kord, siis kergekujuliselt. Punataud levib peamiselt haigete kaladega, seepärast on haiguse leviku seisukohalt väga oluline kalade majanditevaheliste ümbervedude piiramine ja välti mine. Haigestumist soodustab kalade tihe paigutus. Kliiniliselt eristatakse kaht haiguse põhivormi: ägedat, mida iseloomustab kõhuõõne vesitõbi, ja kroonilist, mille puhul tekivad kehapinnale haavandid (foto 23). Haiguse peiteperiood võib kesta kuni kuu aega ja see sõltub mitmest tegurist, eriti aga keskkonna temperatuurist, haigustekitaja virulentsusest, aga ka kala vastupanuvõimest. Punataudi kliiniline kulg on väga varieeruv
annaabi.ee 
