aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise kontsentreerimist ja spetsialiseeritud ettevõtete rajamist. Loodi Tallinna Linnuvabrik ja samalaadne Tamsalu ettevõte Põdrangu sovhoosis. Ülejäänud osa linnukasvatusest kontsentreerus vähestesse majanditesse. Rajati ka suuri köögiviljakasvatuse kasvuhoone- ettevõtteid. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea-kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme, peamiselt 400-, vähemal määral 800-kohalisi. Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud kavandatud efekti, eirati keskkonnakaitse nõudeid.
aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise kontsentreerimist ja spetsialiseeritud ettevõtete rajamist. Loodi Tallinna Linnuvabrik ja samalaadne Tamsalu ettevõte Põdrangu sovhoosis. Ülejäänud osa linnukasvatusest kontsentreerus vähestesse majanditesse. Rajati ka suuri köögiviljakasvatuse kasvuhoone- ettevõtteid. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea-kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme, peamiselt 400-, vähemal määral 800-kohalisi. Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud kavandatud efekti, eirati keskkonnakaitse nõudeid.
osakonna 5. kursuse üliõpilane. Viiendale kursusele võeti keskkooli lõpetanuid juurde. Kursusel oli 30 inimest: 21 tütarlast ja 9 noormeest. Kursusejuhatajaks oli noor energiline bioloog Ludvig Raudsepp. Paljud tüdrukud olid temasse armunud. Õppetöö põhivormiks olid loengud, peale selle olid huvitavad katsed, laboratoorsed tööd, seminarid, õppekäigud ja välitööd. Suvel toimusid õppeekskursioonid katsejaamadesse, majanditesse, kooliaedadesse, kaunitesse kohtadesse Eestis ja Lätis. Sellest kõigest on Helvil kustumatud mälestused, mis ei unune eal. V kursuse lõpetas Helvi edukalt. VI kursuse II semestril haigestus Helvi tuberkuloosi. Ta pandi kolmeks kuuks haiglasse. Sel aastal jäi tal kool lõpetamata. Kursuseeksamid sooritas ta suvel koos kaugõppijatega. Riigieksamid tegi järgmisel aastal koos statsionaaridega. 29. juunil 1952 aastal sai ta diplomi, millega omistati talle 7-klassilise kooli loodusteaduse ja
Alamõsevi (19041943) poeem ,,Sona", milles oli juttu noore õpetajanna püüdlustusest panna külalapsi koolis käima ning tema traagilisest lõpust baide käe läbi105. Lugejate palvel tegi kirjanik 1938 poeemi lõpu ümber: nüüd võitsid revolutsioonijõud ja vaenlased anti kohtu alla. Muid teemasid, armastust, vee-maareformi, oopiumi kahjulikkust käsitles väljapaistvaimalt K. Burunov106 (18981965). 1930. aastatel ülistati daihanide ehk talupoegade ühinemist kollektiivsetesse majanditesse. Üks esileküündivamaid oli selles Ata Salih107 (19081964). Klassivõitlust kujutati esileküündivamalt Oraz Tatsnazarovi (1904-1942) poeemis ,,Batrak" (1930)108, Sali Kekilovi (19061944) poeemides ,,Edasi" (1935)109, ,,Viimane kohtumine"110 (1939), Agahan Durdõjevi (19041947) poeemis ,,Klassivõitlus" (1932)111. Turkmeeni rahva ajaloo temaatika kujutamisel paistis silma B. Kerbabajev (18941974). Tema poeemi ,,Amurdarja" (1931) esimeses osas jutustatakse turkmeenia rahva
annaabi.ee 
