Äge ja krooniline vorm ei ole omavahel selgelt piiritletud. Kalade eksperimentaalsel nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalamajandis tavaliselt 12 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste ja viroloogilise uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele ja seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga. Sugukalu, asustusmaterjali ja kalamarja tuleb tuua ainult nendest majanditest, kus varem ei ole haigust esinenud. VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb kalade suremus
Kalade suremus ei ole suur. Äge ja krooniline vorm ei ole omavahel selgelt piiritletud. Kalade eksperimentaalsel nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalamajandis tavaliselt 12 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste ja viroloogilise uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele ja seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga. Sugukalu, asustusmaterjali ja kalamarja tuleb tuua ainult nendest majanditest, kus varem ei ole haigust esinenud. VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb
valgeid inglise sigu. 1925. aastal asus Eesti Seakasvatajate Selts selgitama ja andmeid koguma meie maasea väärtuse, arvu ja leviku kohta. Kogutud andmetest selgus, et maasigade arv oli väga kokku kuivanud. Maasigu leidus meil puhtal kujul veel Saare-ja Hiiumaal ning raudteest ja linnadest eemal asuvates majandites. 1926. a. tõi Eesti Seakasvatuse Selts (ESS) Saaremaalt 4 tiinet kohalikku maatõugu emist, kes paigutati Pärnumaale Parivere, Harjumaale Purila ja Virumaale Jõhvi majandisse. Hiljem toodi Saaremaalt veel maasigu endistele lisaks. Kohalikud maasead olid lontkõrvalised, hästi vastupidavad, võrdlemisi hea sigivusega, kuid hiljavalmivad. Maasigadelt saadi head kõva konsis-tentsiga maitsvat pekki, kuid peekonisigadeks nad ei sobinud, sest nende peki paksus oli väga ebaühtlane, olles turjal eriti paks. Tugevamal sööt- misel kippusid sead liigselt rasvuma ja ei andnud head peekonit. Meie maasigade parandamiseks