Pühendada suuremat tähelepanu metsakuivendusele, metsauuendusele, metsakorraldusele, uute metsateede ehitamisele ja olemasolevate parandamisele Käesoleva arengukava põhiselt tehakse metsa tootlikkuse säilitamiseks metsauuendustöid vähemalt poolel Uuendusraiealadest ning teede korrashoid ja metsateede ehitamine on samuti tähtis nagu ka varasemas arengukavas on välja toodud. Asutada metsanduslikud katsejaamad ratsionaalsemate ja otstarbekohasemate töömeetodite ja uuemate majandamisviiside proovimiseks ja tarvitusele võtmiseks metsamajapidamises Praeguse metsamajanduse seisukohalt on säärane tegevus juba ammu minevik ning kasutusel on nii kaasaegne tehnoloogia kui ka koostöö metsanduslike teadusasutustega. Hoolitsemine, et metsanduslik administratsioon oleks küllaldane ja koosneks hea teoreetilise kui ka praktilise ettevalmistuse ja kogemustega tööjõududest Kaasaja metsanduslik administratsioon on juba piisaval tasemel, põhinedes rikkalikele kogemustele ning
(Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus).Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. Tööstusettevõtteid hakati rajama ka maale. Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased. 20.saj alguseks oli juba üle 27 000 vabrikutöölise e. Üle 4 korra rohkem kui pool sajandit tagasi. Kelle/mille vahel: tehnoloogiline areng, masinehitus, tehnilised leitused, ettevõtete omanikud, töötajad Probleemid: 1) uute majandamisviiside otsimine 2)maapuudus, mis sundis vaesemaid talupoegi otsima tööd linnades 3) põllumajanduses tekib 20.saj algul tööpuudus, mis sunnib inimesi linnastuma 4) tööstusettevõtetes olid rasked töötingimused 5) tööstuslinnades tekkis ülerahvastatus ja elatustase oli madal Lahendused: 1) maal töötuks jäänud inimesed leidsid linnast tööd 2) Eesti aladest saab tööstuslikult kiiresti arenev piirkond
asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde ja oldi tihedas kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga, mille kultuurist saadi palju mõjutusi. Eesti sisemaal oli rannikuga võrreldes elukorraldus märksa erinevam. Kindlustatud asulaid ei rajatud ning muinaspõlde veel ei haritud. Nähtavasti võimaldas rannikupiirkondadel uuendused kiiremini omaks võtta tihe suhtlus Skandinaaviaga. Sisemaal jäädi paljuski veel kiviaegsete majandamisviiside juurde. 5. Eelrooma rauaaeg 500 eKr Aasta 500 e.Kr. on kokkuleppeliselt rauaaja alguseks nii Eestis kui meie naabermaades. Eelrooma ehk varase rauaaja esimesest poolest on Eestist leitud aga vähe raudesemeid: üks raudnaaskel, mis võib olla pärit veel pronksiaja lõpust;
annaabi.ee 
