ka gruusia keelt, seetõttu oli tal lapsepõlves palju mängukaaslasi. Tema esimesteks õpetajateks olid ema ja õed. Majakovski koolitee algas Kutaisi gümnaasiumis, kus ilmnes ka tema suur kunstihuvi joonistamine jäigi tema harrastuseks. 1906. aastal elu muutus järsult, kui tema isa tugev, terve mees, keda Majakovski oli alati imetlenud, kellelt oli selgeks õppinud ratsutamise ning mägedes matkamise suri tühisest kriimustusest saadud veremürgitusse. Pärast seda algas Majakovskil paaniline puhtusekultus. Täiskasvanuna kartis ta süsti ega joonud kunagi keetmata vett. Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse, seal aga tuli hakata elatist teenima Majakovski tegi seda joonistamisega. Näiteks maalis ta lihavõttemune, et nende müügist raha saada, ema üüris üliõpilastele tube. 15- aastasena astus Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteisse. Pärast seda muutus elu kirevaks ja ohtlikuks, kuid see sobis mässumeelsele noorkuile suurepäraselt
kätel. See on enda teadlik võõrandumine ,,kotletist rasvase suuda õgarditest", kelle maailmapilt on ,,kitsas nagu austril" ja kellele ei olegi määratud mõista kunsti. Kompromissid on välistatud mõlemalt poolt. Majakovski luules on kõik erakordselt suur: luuletajal pole raske sammuda läbi ookeani, panna Päike endale monokliks, temaga mõnusalt teed juua ning maailma asju arutada. Jumalaga on Majakovskil erilised suhted: ta ei tunne tema ees tavapärast aukartust, pigem arvab luuletaja, et tal on õigus jumalale nõudmisi esitada. Luuletuses ,,Kuulake!" tormab ta hingeldades jumala juurde ja palub tal süüdata valgus. Majakovski luuletab jumalavastasusest oeemis ,,Pilv pükstes"(1915 a.) ning lunastava ohvri ideed tragöödias ,,Vladimir Majakovski"(1913 a.) 1915. aastal tutvus Majakovski Lilja Brikiga, kellel oli tema elus ja loomingus eriline koht:
mis astus välja esteeditsemise vastu, rõhutas sisulise poole tähtsust, vajadust kujutada kaasaega. Majakovski loomingu peateemad olid uue maailma ehitamine ja uue inimese kujunemine (luuletus ,,Seltsimees Nettele aurikule ja inimestele", 1926; poeem ,,Hästi", 1927), üksikisiku õigus õnnele (poeem ,,Armastan", 1922). Tema satiir naeruvääristab bürokraatiat ja väikekodanlust: komöödiad ,,Lutikas" (1928) ja ,,Saun" (1929). Majakovskil oli ühena vähestest Nõukogude kirjanikest privileeg reisida vabalt. Tema reisid Lätti, Saksamaale, Ameerikasse, Mehhikosse ja Kuubale mõjutasid tema mitmeid teoseid. Majakovski reisis ulatuslikult ka Nõukogude Liidus. Ühel külaskäigul Ameerikasse, kus ta pidas ka loenguid, kohtus Majakovski Elli Jones'iga, kes hiljem sünnitas talle tütre. Sellest sündmusest sai Majakovski teadlikuks aastal 1929, kui paar kohtus salaja Lõuna-Prantsusmaal. 1920. aastate
annaabi.ee 
