W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas
veebruaril 1585) Hamnet suri varakult, aastal 1596. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Kõige edukam on ilmselt olnud tragöödia "Romeo ja Julia", millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on tehtud ka komöödiast ,,Suveöö unenägu". TEEMA ARENDUS Tegevus toimub 16 sajandil kaunis Verona linnas. Seal on kaks suurt majakonda Capulettid ja Monteccid. Need majakonnad on omavahel juba aastakümneid olnud suures tülis. Nüüd on tülis omavahel ka nende järglased ning tuttavad. Kui üks majakond näeb tänavapeal teist läheb kohe sõjaks. Nii juhtus ka ühel tavaliselt päeva kui Romeo sõbrad, kes kuuluvad ka Montecci alla, olid bensiinijaamas ning sinna tulid Capulettid. Teineteist märganud, võeti kohe välja tulirelvad ning hakati hirmutama
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio
Sellise valitseja kaaskond koosneb sõpradest ja sugulastest seadused põhinevad traditsioonidel. Selle raames eristas kahte alajaotust: 1 patriarhaalne-perekonna pea või juhi võim oma prekonna alamate üle. Sellel ajal kui selline vorm domineeris oli ,,vanameeste võim"-kerontograafia?. Sellele järgnes patrimoniaalne valitsemisviis ehk valitsejaks tõusnud majaperemehe võim laieneb teistele ja kõiki käsitletakse kui valitseja suurt majakonda. Teoreetiliselt on kõik valitseja sõltlased ehk riik on tema maja. Seega valitseja valitseb ka riiki kui oma majapidamist ehk kõik sõltub tema suvast ja heast tahtest. Ranget hierarhiat pole ja see sõltub tema suvast. Jagab oma soosikutele rikkuseid vastavalt oma suvale. Riiklikud suhted on seega isiklikud suhted. Sellise riigi tüüpiline näide Vana Egiptus. Vaaroa telekeeris oma suvalt võimu. Selline võim valdavalt iseloomulik idamaadele, aga oli omane ka Euroopale, kuid
annaabi.ee 
