Tätte läks peale kontserteid ümbermaailmareisile. Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Oma muusika on ta ise kirjutanud ja viisi mõelnud. Ta elab Vilsandil. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega : Jaan Tätte Juunior ja Kunter Tätte. Tätte perekonnas on läbiaegade pandud meessoost esindajate nimeks Jaan. Tätte on välja andnud 5 plaati. ( Tulemine, Olemine, Minemine, Majakavahi Armuhüüd ja Tuulevaiksel ööl. ) Minu lemmik lauluks oli ,,Tuulevaiksel ööl." ,mida laulsid Liisi Koikson ja Jaan Tätte. Meeldivad just selle laulu sõnad. Viis ja sõnad on kirjutatud Jaan Tätte poolt. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdi juures see, et see oli hästi läbi mõeldud. Ka see oli hea, et ta suhtles inimestega, mitte lihtsalt ei tulnud laulma. Kontserdil ei olnud midagi, mis ei oleks mulle meeldinud või oleks häirinud.
"Latern" (lavastanud Tõnu Kaljuste) "Meeletu" (2004; Linnateatris lavastanud Eva Klemets) "Kaev" (2005; lavastaja Indrek Sammul, esietendus 2. juunil 2006) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muusikaalbumid "Majakavahi Armuhüüd" (2000; koos Marko Matverega) "Mine mine" (2001) "Olemine" (2004; koos Marko Matverega) "Laulude õhtu "Vana kuub"" (2005; koos Marko Matverega) Tunnustused 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega"
· Eestis on praeguseks teada ligi 550 hiit ja enam kui 2 000 pühapaika Esimesed loodust kaitsvad seadused · Aastast 1297 on teada esimene seadus nimelt keelas Taani kuningas metsaraie Tallina lähisaartel · 1664. aastal laienes Eestisse Rootsi metsaseadus · Aastal 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts, kõigepealt lasid nad eemaldada Emajõest palju kalatõkkeid 1910. aasta Eesti looduskaitse algus · Rajati Eestisse esimene looduskaitseala Vilsandi saare majakavahi eestvedamisel · 14. augustil sõlmiti saarte rendileping eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde seda sündmust peetaksegi Eesti looduskaitse alguseks Mõned tähtsamad aastaarvud · 1936- alustas tööd esimene Eesti looduskaitse inspektor · 1941 oli Eestis kaitse alla võetud: 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu ning oluliseimad taime ja Joonis 1. Eesti loodus on tõesti ilus loomaliigid 1970ndatest sain teada, et ...
Marko Matvere Sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus Eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri Peale seda töötas Tallinna Linnateatris Kogus hiljem muusikuna kuulsust koos Jaan Tättega: "Majakavahi Armuhüüd", "Olemine" Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables")
Seda laulu laulab ta koos Liisi Koiksoniga, kellel on samuti väga hea lauluhääl. See on ka vast üks parimaid Tätte laule. Ta ise on kirjutanud viisi ja sõnad, mis on väga hästi välja tulnud. Vähemalt sellel tuuril küll. Kuid minu isiklik lemmik Tätte laulude hulgas on siiski ,,Hümn", mida ta laulab koos Marko Matverega. Nende hääled koos kõlavad imeliselt. Tätte on välja andnud 5 plaati. ( Tulemine, Olemine, Minemine, Majakavahi Armuhüüd ja Tuulevaiksel ööl. ) Minu arust on esimesed kolm siit nimekirjast huvitavate nimedega. Kohe kutsub kuulama. Kontserdi juurde tagasi tulles, siis mulle meeldis see väga. Kõik oli väga hästi läbi mõeldud. Tore oli see, kui Tätte rääkis vahepeal nii palju ja suhtles inimestega. Kontsert polnud täis lihtsalt laulenagu tavaliselt, vaid seal oli palju muud ka. Usun, et kõigile jäi sealt positiivne mulje. Minu arvamus Tättest muutus aina paremaks ja usun,
sadisti juhtimisel", 1992) Urban (H. Mankell "Lollprints", 1992) Raamatud: "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) Osalemine filmides: "Suflöör" (Freyja Film 1991) "Tulivesi" (Tallinnfilm/ Faama Film 1994) "King" (Läti 1998) "Ristumine peateega" (Acuba Film 1998) "Nimed marmortahvlil" (Taska Film 2002) Muusika: "Majakavahi Armuhüüd" (2000; koos Marko Matverega) "Olemine (Tätte&Matvere)" (2004; koos Marko Matverega) "Mine mine" (2001) "Tulemine" (2009) Jaan Tätte Laulud: Jaan Tätte on öelnud, et luuletused on mõeldud lugemiseksm, laulusõnad laulmiseks. ...raamatu tekst..... Tema iga laul räägib mõnest elu õnnehetkest. Ta räägib, et tema laulud on tema emotsionaalne päevik. Huvitav on ka see, et ta ei taha oma plaatide juurde panna laulusõnu, sest ta ei ole kunagi tahtnud neid trükimustal näha
Kuressaare 2010 Jaan Tätte Jaan Tätte on 46 aastane Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Rolle linnateatris on olnud tal täpselt kakskümmend. Lavastusi on Jaanil kaks, ning ise kirjutatud näidendeid on üheksa. Raamatuid on ta välja andnud kolm ja osalenud on ta viies filmis. Jaan tättel on välja antud 5 albumit. Esimene neist on ,,Majakavahi Armuhüüd," kus teeb kaasa ka Marko Matvere. See on 2002. aasta album ja seal on ainult seitse lugu. Teine album on ,,Mine mine," albumil on 16 lugu, ning see on 2001. aasta oma. Kolmas on samuti Marko Matverega koos tehtud album. Selle nimi on ,,Olemine (Tätte&Matvere.)" albumil on 16 lugu, ning on välja antud aastal 2004. Neljanda albumi nimi on ,,Laulude õhtu ,,Vana kuub."" Seal teeb kaasa taaskord Marko Matvere. Laule on seal 22 ning väljaandmise aastaks oli 2005.
ainult Tättest endast lähtudes, vaid üsna suure tõenäosusega sobib see laul laulmiseks kõigile, kes vähegi soovivad oma sõpradele teada anda kui olulised nad talle on ning et nendega koos olles ei ole muredel ja ajal tähtsust. Juba noores eas tekkis Tättel suur armastus Vilsandi saare ning sellega seoses ka mere vastu. See kirg meresõidu vastu avaldub, nagu sõpruse tähtsustaminegi, mitmetes lauludes, mida ta kirjutanud on, näiteks ,,Vulsandi laul", ,,Silveri laul" ja ,,Majakavahi armuhüüd". Silveri laul Silver, kus on sinu kullamäed? Merepõhja vara maha jäi, koos laevaga. Silver, kus on sinu julged teod? Merepõhja noorus maha jäi, koos laevaga. Silver, kus on sinu vasak silm? Merepõhja silm maha jäi, koos laevaga. Silver, kus on sinu röövlisalk? Merepõhja poisid maha jäid, koos laevaga. :,:Üksi ma veel kõrtsu laua taga, piigad põlvedel oma viimseid päevi magan. :,: Silver, kus on sinu poisipõnn? Merel sõidab minu poisipõnn, musta lipu all.
ajaloolist huvi pakkuvad maastikuosad võidi kuulutada rahvuslikeks monumentideks. 1906 Asutati Preisi Loodusmälestiste hooldamise Riiklik Asutus, mis tegeles Saksamaa loodusmälestiste ja looduskaitset vajavate territooriumide inventeerimisega ja kaitse alla võtmisega. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi. d. IV rahvusvahelistumise etapp Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad. 1913 Bernis toimus I rahvusvaheline teaduskonverents. 1920 Asutati Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsesektsioon. See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, uurimise ja hoidmise üle kogu Eesti.
alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O. W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F. R. Kreutzwaldil, J. W. Jannsenil ja C. R. Jakobsonil. 1853 Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon. 1910 Asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A. Toomi initsiatiivil ja Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. 1913 Asutati Saaremaa Loodussõprade Selts, esimene omataoliste hulgas. Seltsi asutaja A. A. Hrebtov koostas ja saatis laiali üksikasjaliku looduskaitselise ringkirja esmase omataolise dokumendi Vene impeeriumis. 1920 Asutati Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oli prof F. Bucholtz. See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide
annaabi.ee 
