biotiikidelt ja reostuse mõjualalt. Sellegipoolest pakuvad linnad soodsaid elupaiku looduses vähearvukatele ja ohustatud liikidele. Linnakeskkond tagab lindudele piisavalt toitu ja kaitset. Kohaneda aitavad pargid ja biojäätmete koondamine suurtesse prügimägedesse, mis pakub stabiilset lisatoitu kogu aasta jooksul, sest inimesed ise söödavad linde pidevalt ja avatud prügikaste on palju. Lindudel on linnas lihtne pesitsupaiku leida, selleks võib olla näiteks majakatus või rõdu. Kahjuks põhjustab linnamaastiku asustamine muutusi lindude ökoloogias ja füsioloogias. Linnalindudel on sageli suurem keskkonnatolerantsus kui looduslikes kooslustes elavatel isenditel, seda osalt suurema käitumusliku, füsioloogilise ja ökoloogilise paindlikkuse tõttu. Näiteks linnas sündinud musträstastel on nõrgem reaktsioon stressoritele, mille põhjuseks võib olla soojem temperatuur talvel ja pidev toidu kättesaadavus
vääritimõistmist. (Lukanenok, 2008, 18) Vead fonoloogilistes protsessides ning teadlikuses · Sage häälikute ja silpide asendamine, nt nimi-mimi · Sage häälikute ja silpide ärajätmine, nt krokodill-kokodill · Sage häälikute ja silpide ümberpaigutamine, nt orav-ovar · Sage häälikute ja silpide lisamine, nt start-astart, sinine-sininene · Raskused sõnade eristamisest, nt laps on omandanud tervikud majakatus, jalgratas ning ei ole suuteline (pildi järgi) ütlema ainult katus või ratas; samalaadne on olukord, kus laps tajub käibefraaside sõnu ühtekuuluvatena headisu, headaega ega suuda näha tervikut moodustavaid osi iseseisvatena; tihtilugu liitub sellele ka häälikute ärajätmisest tulenav sõnakuju teatav moonutus, nt head aega adaaga; · Riimide leidmise raskused, nt laps moodustab sõnapaari semantilise ühtekuuluvuse
NT: õe riided, lapse arvamus, venna kott, neiu sall. 5. Kui esimese nimisõna kohta saame küsida, mis liiki, laadi, siis kijutame ta järgneva nimisõnaga kokku. NT: lillevaas, lihasupp, piimasupp, marjaaed, juurviljaaed. 6. Kui põhisõna täiend on nimetavas käändes, siis kirjutatakse ta omavahel kokku, aga selle sõnaühendi ees olev täiendsõna kirjutatakse lahku. NT: suur puuleht, suur tindipott, punane majakatus. 7. Kui täiendsõnal on omakorda täiend ees, siis kirjutatakse kõik lahku. NT: selle jõe äärne heinamaa, selle puu leht, sinine tindi pott. 8. Mitmuse omastavas olevad kahesilbilised sõnad kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: meesteriided, naistekingad, lastekaubad, noortelaager, nõudepesumasin. 9. Mitmuse omastavas kolme- ja enamasilbilised täiendsõnad kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. NT: õpetajate tuba, vigade parandus, mäestike tipud.
annaabi.ee 
