kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära.
7 Professor Tammekannu villa Tartus (1932) Geograafiaprofessor August Tammekannu villa projekteerimise kohta on Aalto fondis lisaks arvukatele joonistele säilinud ka hulk kirjavahetust. Kui 38-aastane August Tammekann oma maja ehitama hakkas, teadsid Tammekannud kindlalt, et see peab tulema niinimetatud ,,uus-asjalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terassiga. Tammekannud tahtsid suhteliselt väikest maja korruse pindala pidi olema umbes 135-140 m2 . Noore perekonna soovid olid väga detailsed. Ruumid jagasid nad korruseti ise ära, koguni tolmulapikapikesed olid tellimuses kirjas, rääkimata uste ja akende kujust. Alumise korruse keskseks ruumiks oli algusest peale avar elutuba suure aknaga aeda. Akna ette oli kavandatud kamin, mille ees istudes avanenuks kaunis ja rahulik vaade aeda
stiilivõtteid: laiade sakiliste tahkudega valge puitkarniis, varjamata puitkonstruktsioonid, punane fassaaditellis, suured klaaspinnad, mis tasakaalustavad katuse raskepärasust. · Saku ja Kurtna planeeringu ja hoonestuse eest sai 1971. a NSV Liidu riikliku preemia. 17. 1966-1969 Büroo- ja eluhoone Pärnus Täiesti erandlik Pormeistri loomingus. Ainus tänavafronti sobitatud linnamaja. Tänavajoonega haakub hoone majaesise tugimüüri ja madala muruterassi abil. Maja koosneb büroo-ja elamuplokist, mille vahele jääb kitsas sisehoov. 1960.aastatel võttis Pormeister osa mitmetest arhitektuuri ja planeermiskonkursidest saavutades hulgaliselt auhinnalisi kohti. Koos Sepmanniga oldi võidukad Viljandi Katsesovhoosi Päri asula planeerimise ja hoonestamise konkursil. Pormeister pidas suurepäraseks võimalust, kus terve maa-asula on ühe arhitekti kujundatud, et ei tekiks käekirjade sobimatust.
perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Kõik soovid olid kirjeldatud väga detailselt, millest väljendus ka perekonna selge huvi moderniseerumise vastu. Taheti kõiki uusi, moodsaid vidinaid. Palju detailseid soove muutis Aalto tööd üsna keeruliseks. Mitme
taganesid kõik ja kadusid kaugemale. Paljud naised ja tüdrukud nutsid ja vadistasid surmani hirmunult. Sherburni lattaia ees trügiti nii tihedasse mütsakusse kui vähegi saadi; kära oli nii suur, et oma häält ei kuuldud. Oli väike paarikümne küünrane hoov. Keegi hõikas: 355 «Aed maha! aed maha!» Siis kuuldus raginat, rebimist, sikutamist, purustamist -- ja aed oligi maas. Rahvasumma esimesed read veeresid õue nagu lained. Just siis astus Sherburn oma väikese majaesise veranda katusele, kaheraudne püss käes; ta seisis täitsa rahulikult ja vabalt, sõnagi lausumata. Kära vaikis ja inimestelaine taganes. Sherburn ei öelnud ikka sõnagi, ainult seisis ja vaatas alla. Vaikus oli hirmsasti rusuv ja ebamugav. Sherburni pilk libises pikkamisi üle rahvahulga; kui pilk peatus, katsus rahvas iga kord talle näkku vaadata, kuid ei suutnud: kõik langetasid silmad ja tegid näo nagu peksasaanud koerad
annaabi.ee 
