tohtinud tainast sõtkuda.Leivaviil asendas tihti peale pidulauas taldrikut kuhu peale pandi sülti ja liha. 6.Loomi tapeti sellisteks tähtpäevadeks nagu mihklipäeval-tapeti lammas,mardipäeval- hani,kadriks –kana,näärideks-siga,kevadpühadeks- vasikas. 7.Liha tarvitati tavaliselt soolatatult ja ka suitsetatult. Tehti verega ja vereta tanguvorste, verivorst jahuga, verikäkid, verikäkid kapsalehes,veripannkoogid,verileib,verileib hapupiimaga. 8.Söödi peamiselt soolatud kala,maiusroaks oli kalamari,latika ja haugimari,kalamarjast keedeti suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm. Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid
kuna õitest erituv lõhn tekitab peavalu. ' 17)Paakspuu (Frangula alnus) Paakspuu (1-2m kõrgune põõsas) puit on habras ja murdub kergesti. Lehed sarnanevad suuruselt ja sakkidega servadega kuslapuule. Paakspuu tunneb kergesti ärga, kui kraapida oksalt lahti tükike koort, puit on selgelt kollast värvi ja lehkab. Õitseb kaks korda aastas ( kevadel ja suve lõpus). Viljad on hernetera suurused(marjad on mürgised) Paakspuuvihtu peeti kitsede ja lammaste talviseks maiusroaks. Lehtedega anti lõngadele kollast ja rohelist värvi. Paakspuu koore tee on hea ravim Koor korjatakse kevadel, enne õitsemist, kuivatatakse hästi tuulutavas paigas päikesevarjus, ravitoime tekib alles 1 aasta pärast ning kestab 5 aastat (teed joodi kõhukinnisuse vastu, abi ka maksa- ja sapihaiguste korral). 17) Pajud (Salix) Eestis kasvab vähemalt 20 looduslikku pajuliiki. Hanepaju kasvab läänesaartel, Pikalehis paju kagu- ja Ida Eestis. Hundipaju kasvab harva üle 1m
peab proovima. Aastal 1415, kui Henry the Navigator asus teele Marokosse, annetasid 83 portolased oma ustavuse märgiks talle kaasa kogu oma lihavaru, jättes endale söögiks vaid tripa - lehma mao e. võrkmiku. Nii said portolased endale hüüdnime "tripeiras" ehk tripa-sööjad ning tänase päevani peetakse seal tripas a la moda do Porto't tõeliseks maiusroaks. Selleks hautatakse tripat ubade, suitsuliha ja chouricoga, saades tulemuseks üsna meie põldoa- või hernesupilaadse paksu maitsva roa. Tripat on seal sees ehk peotäie jagu, ilusti pehmeks haudunud ja suussulav. Juurde tuleb küsida majaveini, mida meie oma söögikohas saime liitrise pudeli 6 euroga. Omaette elamus. 84 85 86 Väiksemad linnad:
annaabi.ee 
