seksuaalkäitumise kohta. Inimese lõhnatundlikkus on kõige suurem 30 60 aasta sees. On vahe ka naiste ja meeste lõhnatundlikkusel, naistel teravam xD. Aga see sõltub ka harjumustest. Nt suitsetajatel madalam tundlikkus. Võib leida ka lugusid, kus haiguse tagajärjel lõhnatundlikkus kaob täiesti, nt mingid gripivormid. Maitsmisaisting maitsmine ja haistmine on tugevalt seotud omavahel. Maitset tunneb siis, kui süües lahustuvad ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad keelepinnal. Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub
Teine etteheide, mida glutamaatide lisamisele sageli esitatakse, on toidu tegelike maitse- ja lõhnaomaduste varjamine. Et naatriumglutamaat võimendab toiduainetes nii-öelda lihapuljongi maitset, võib tarbija maitsmismeel langeda kergesti pettuse ohvriks. Maitse järgi oleks nagu palju liha, kuid tegelikult on seda üsna vähe. Samuti vähendab glutamaadi lisamine ka naturaalse liha kasutamist. Osa uurijaid on seisukohal, et naatriumglutamaat tekitab keele maitsmisretseptoritele aistingu, mida tajutakse omalaadselt vürtsika maitsena. Glutamaate võib leida puljongikuubikutest, maitsesegudest, lihatoodetest, pakisuppidest, kastmetest, kartulikrõpsudest ja mujalt. Toote pakendilt annab üht-teist välja lugeda. Kindel tõend naatriumglutamaadi sisalduse kohta on selle ühendi nimetus või lisaaine kood E621. Mõnikord on eelnimetatud ühendi sünonüümiks tähekombinatsioon MSG ehk lühend ingliskeelsest sõnapaarist monosodium glutamate
Vahel võib lõhnatundlikkus ka ära kaotada kuid seda juhtub harva. Lõhnatundlikkus on kõige parem kolmekümnendates-neljakümnendates. Lõhnu jaotatakse kuueks lille-, eeterlikud- , muskus-, kamprilaadsed-, roiskumislaadsed- ja tervad lõhnad. Igal inimesel on individuaalne ja kordumatu lõhn. Kui on mingi tugev lõhn pikka aega, siis haistmine kaobki ja sa ei tunne enam seda lõhna harjud ära. -) Maitsemeel tekib kui süljes lahustunud ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad põhiliselt keelel. Põhi maitsed, mida inimene eristab magus, hapu, soolane ja kibe/mõru. -) Kompimismeele retseptorid asetsevad nahas eriti näpuotstes, huultel ja keelel. * Aistingud on kohanemis ehk adapteerumis võimelised. -) Kui ärritaja on nõrk, siis aistingu tundlikus kasvab. -) Kui ärritaja on tugev, siis aistingu tundlikus langeb. -) Kui ärritaja on kestev, võib aisting ära kaduda. * Aistingud võivad üksteist asendada ehk kompenseerida.
Teine etteheide, mida glutamaatide lisamisele sageli esitatakse, on toidu tegelike maitse- ja lõhnaomaduste varjamine. Et naatriumglutamaat võimendab toiduainetes nii-öelda lihapuljongi maitset, võib tarbija maitsmismeel langeda kergesti pettuse ohvriks. Maitse järgi oleks nagu palju liha, kuid tegelikult on seda üsna vähe. Samuti vähendab glutamaadi lisamine ka naturaalse liha kasutamist. Osa uurijaid on seisukohal, et naatriumglutamaat tekitab keele maitsmisretseptoritele aistingu, mida tajutakse omalaadselt vürtsika maitsena. Glutamaate võib leida puljongikuubikutest, maitsesegudest, lihatoodetest, pakisuppidest, kastmetest, kartulikrõpsudest ja mujalt. Toote pakendilt annab üht-teist välja lugeda. Kindel tõend naatriumglutamaadi sisalduse kohta on selle ühendi nimetus või lisaaine kood E621. Mõnikord on eelnimetatud ühendi sünonüümiks tähekombinatsioon MSG ehk lühend ingliskeelsest sõnapaarist monosodium glutamate
annaabi.ee 
