Viburseened : seened mis vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks vett ja eosed on varustatud viburitega Uus viljakeha saab areneda siis kui kaks esmast seeneniiti kokku kasvavad. Seente tähtsus -Olulised lagundajad, miinus see, et lagundavad valimatult -Toidu riknemine mütotoksiinide teke -Kompostimine -Farmaatsiatööstuses - antibiootikumide tootmine -Toiduainetetööstuses: hallitusjuustud, salaamivorst, sojakastme tootmiseks -Seente toodetud ensüüme kasutatakse veel: maitsetugevdajatena, lõhnaparandajatena, õlle läbipaistvuse suurendamiseks, pesupulbrites, meditsiinis tsüklosporiini (aine, mida kasutatakse kudede äratõuke reaktsiooni ära võtmiseks) tootmiseks -Inimese tervise ohustajatena: -Seenemürgitused: mürgiste seente söömine, eestis ~200. Surmavalt mürgised: roheline ja valge kärbseseen, tore vöödik. Seenemürgitused võivad olla tekitatud erinevate seenemürkide poolt. Mida aeglasemalt sümptomid avalduvad seda ohtlikum ta on.
Küll aga sünteesitakse nii keemiliste kui ka mikrobioloogiliste menetlustega üksikuid põhiaminohappeid ja nende teisendeid. Toiduainetööstusele vajaliku metioniini sünteesiks kasutatakse lähteainetena propüleeni, metanooli, vesiniksulfiidi ja ammooniumkarbonaati. Nii keemilise kui ka mikrobioloogilise sünteesi tulemusena saadakse glutamiinhape, mille erinevad soolad leiavad kasutamist lõhna- ja maitsetugevdajatena. Nii leidub toidu lisaainete loetelus glutamiinhape (E620), mononaatriumglutamaat (E621), monokaaliumglutamaat (E622), kaltsiumdiglutamaat (E623), monoammooniumglutamaat (E624) ja magneesiumdiglutamaat (E625). Kõik need lisaained on kasutusel kui lõhna- ja maitsetugevdajad. Need on ühendid, mis tugevdavad toidule omast maitset ja (või) lõhna. Glutamiinhape kuulub põhiaminohapete hulka ja tema soolasid omastab inimorganism hõlpsalt
Küll aga sünteesitakse nii keemiliste kui ka mikrobioloogiliste menetlustega üksikuid põhiaminohappeid ja nende teisendeid. Toiduainetööstusele vajaliku metioniini sünteesiks kasutatakse lähteainetena propüleeni, metanooli, vesiniksulfiidi ja ammooniumkarbonaati. Nii keemilise kui ka mikrobioloogilise sünteesi tulemusena saadakse glutamiinhape, mille erinevad soolad leiavad kasutamist lõhna- ja maitsetugevdajatena. Nii leidub toidu lisaainete loetelus glutamiinhape (E620), mononaatriumglutamaat (E621), monokaaliumglutamaat (E622), kaltsiumdiglutamaat (E623), monoammooniumglutamaat (E624) ja magneesiumdiglutamaat (E625). Kõik need lisaained on kasutusel kui lõhna- ja maitsetugevdajad. Need on ühendid, mis tugevdavad toidule omast maitset ja (või) lõhna. Glutamiinhape kuulub põhiaminohapete hulka ja tema soolasid omastab inimorganism hõlpsalt