Iga konkreetse roa juures tuleb alati arvestada ka seda, mida taldriku peale kokku pannakse. Oluline on, et ka erinevad lisandid ja kastmed toidu põhikomponentidega kokku sobiksid. · Lihtsus ja keerukus. Tavaliselt on lihtsam alati parem. Mõned kokad arvavad, et mida rohkem, seda uhkem, kuid tulemus ei pruugi sugugi olla uhkem vaid ülemaitsestatud ebameeldiv toit. Missugused on peamised maitseained? Peamised toidu maitsestajad on sool ja suhkur. Vürtsid on enamikus pärit troopikast või lähistroopikast ja tegemist on troopiliste taimede seemnete, õite, viljade, koore, juurte või muude taimeosadega Vürtsid jõuavad meieni kuivatatult, nad võivad olla nii terved, purustatud kui jahvatatud. Pilt maitseainedest.... Toitude maitsestamine 1. Keedetud ja hautatud toitude puhul toimub kõige tähtsam maitse viimistlemine tavaliselt lõpus. 2
viia fluoroosi tekkeni. Eriti ohtlik on see just laste puhul ja seetõttu soovitataksegi lastel kasutada fluoriidivabasid hambapastasid. Naturaalsed, ilma fluoriidisisalduseta, hambapastad koosnevad piparmündi õlist, mürrist, taimede ekstraktidest, spetsiaalsetest õlidest ja puhastavatest ainetest. Mõned hambapasta koostisosad on kahjulikud ka keskkonnale, mitte ainult inimese tervisele. Nendeks on: · fluoriid; · kunstlikud maitsestajad; · kunstlikud värvained; · triklosaan; · söögisooda; · siduvad ained; · pürofosfaat; · polüetüleenglükool; · polüpropüleenglükool; · aspartaam jm. Triklosaan on registreeritud kui pestitsiid ja võib keskkonda sattumisel kahjustada õrnu vee ökosüsteeme. Paljud eelpool nimetatud ainetest võivad aga sassi lüüa loomade hormonaaltasakaalu ja olla kantserogeenid. KOKKUVÕTE
Täpne retseptuur on iga tootja ning toote puhul rangelt hoitud saladus, mida antakse edasi ja täiustatakse põlvest põlve. Sageli ulatub ainuüksi maitsekomponentide arv üle saja, rääkimata muudest spetsiifilistest tootmistehnoloogilistest likööri-nippidest. Tunnuslikke põhikomponente on kolm: destilleeritud baasalkohol, milleks võib olla viski, brändi, rumm, teravilja- või puuviljaviin, tekiila jms magustaja, milleks võib olla suhkur, siirup, karamell või mesi. maitsestajad, milleks võivad olla ürdid, vürtsid, oad, marjad, puuviljad, pähklid, luuviljaliste seemnetuumad, taimede seemned ja -kojad, juured, koored või õied jne. Tootmine jaguneb viieks tehnoloogiliseks faasiks maitsestamine naturaalsete likööride puhul toimub see kas leotamise või tõmmistamise teel, odavamate likööride puhul asendavad naturaalseid komponente mitmesugused tehistooted essentsid ning kontsentraadid
maarohud ning roosi kroonlehed. Vein, millest destilleeritakse Metaxa baaspiiritust, tehakse Atika viinamarjadest, sorte on kolm sabbatiano, soultanina ja black corinthian. Traditsiooniline laagerdumine Limousini päritolu tammevaatides kestab 330 aastani. Segamise käigus lisatakse brändile väike kogus suhkrukaramelli ning demineraliseeritud vett, pooleaastase järellaagerdamise eel ka intensiivse lõhnaga muskaatvein ja ülejäänud taimsed maitsestajad. Enne lõplikku villimist jahutatakse jook kuni 6 °C ning filtreeritakse. Metaxa vanust loetakse tärnidega, erandiks on vaid auväärseimad luksustooted, mille puhul kasutatakse sõnalist kirjeldust: *** laagerdunud vähemalt 3 a ***** laagerdunud vähemalt 5 a ******* laagerdunud vähemalt 7 a Private Reserve laagerdunud vähemalt 20 a Armanjak Suurimateks erinevusteks konjaki ja temast sajandi võrra vanema armanjaki tootmisel on:
annaabi.ee 
