Küpsetamistemperatuur: pliidituli, ahjukuumus, praeahi. Eesti omapära: soust e kaste (piimast, koorest), mida lisatakse kindlasti söökidele, mille valmistamisel ei ole eelnevalt kasutatud piima või koort. Kala, liha, juurvili, kartul (näiteks iseseisva söögina heeringas hapukoorega) Maitseained: sibul, till, majoraan e vorstirohi, köömned (omapära), harva petersell ja seller. Suurem osa toidust valmib ilma maitseaineteta. Veel omapäraseid, iseloomulikke maitsesegusid: kala soolapekiga; õunad härjaverega; herned piimaga. Menüü 1. Külmlaud 2. Piima- ja lihasupid 3. Tera- ja juurviljaga pudrud (ka segu) 4. Kala igas vormis 5. Rammusad magustoidud, sisaldades alati jahu, tangi ja tärklist
13. sajandiks müüsid Pariisi tänavakaupmehed palju erinevaid äädikasorte, sealhulgas nelgi, siguri, fenkoli, ingveri, trühvlite, vaarika, sinepi ja küüslaauguga maitsestatuid. Keskajalolid eriti populaarsed pipraäädikad, kuna pipart sisaldavalt veinilt polnud vaja Pariisis importmaksu maksta. Jõukad Prantsuse kokad käisid tol ajal saucier’ ehk kastmetes kasutatava äädika valmistaja juures ning äädikast, sinepist, ürtidest ja vürtsidest tehti maitsesegusid. 3.Erinevad äädikate liigid Palsamiäädikas – Palsamiäädikat tuntakse selle pruuni värvuse, tugeva puuviljalõhna ja peene magushapu maitse järgi. Kõige kuulsamakas on aceto balsamico. Ehtsat toodetakse ainult Põhja-Itaalias Emilia-Romagna regioonis. Palsamiäädika nimi, mis tuleneb sõnadest balsam ja balm, pärineb oletatavatest meditsiinilistest omadustest, mistõttu seda kasutati ka kaitsena katku vastu.
seened, puuviljad, marjad, linnuliha, mereannid, kala, kõrvits.) Portsjontükilise liha praadimise reeglid lehekülg 168-171 Portsjonitükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbreid, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid. Portsjonitükke praetakse 10-20 minutit. Biifsteekidel eristatakse kolme valmidusastet: Kergelt praetud (rare)- praetakse 1,5 minutit kummaltki poolt Keskmiselt praetud (medium)- praetakse 3 minutit kummaltki poolt. Läbipraetud (well done)- praetakse 4-5 minutit kummaltki poolt. Roostbiifi eristatakse kolme valmidusaset: Seest punane- temperatuur prae sees 63C kraadi. Seest roosa-temperatuur prae sees 65C kraadi. Läbiküpsenud-temperatuur prae sees 70C kraadi.
teiste komponentide tükke, krutoone (röstitud saia- või leivakuubikuid) 10. Portsjontükilise liha praadimise reeglid Portsjontükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse portsjontükid kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poole peale. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbrit, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid. Portsjontükke praetakse 10 20 minutit. Biifsteekidel eristatakse kolme valmidusastet: Kergelt praetud (rare)- praetakse 1,5 minutit kummaltki poolt Keskmiselt praetud (medium)- praetakse 3 minutit kummaltki poolt. Läbipraetud (well done)- praetakse 4-5 minutit kummaltki poolt. Veiseliha, välisfilee. 1,5 2 cm paksused viilu, portsjonis 150 180 g. Praetakse kiiresti väheses rasvas või grillitakse, lisandiks võivad olla härjasilm, praetud sibulad
annaabi.ee 
