1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninõõne haistmispiirkonda 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisraku karvakesi , põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse 3. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda kus lõhn kindlaks tehakse. 12. Maitseaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsepunga sisse 2. Maitsepungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse 3. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse 13.Põhimaitsed, mida inimene tajub Soolane( keele külgede otsapoolne osa), Magus (keeleots), Hapu (keele küjed), Mõru (keelepära)
Maitsmismeel. Maitsmiselundiks on keel. Selle näsade (vall- ja seennäsad) epiteelis esinevad maitsmispunagad ehk karikad (vt. joonis 1); need koosnevad rakkudest, mille ümber keerduvad maitsmisnärvide lõpmed. Igal pungal on pinnal ava, mille kaudu ärritavad ained pääsevad maitsmisrakkude juurde; seal ärrituvad maitsmisnärvide lõpmed ning erutus kandub juhteteede kaudu maitsmiskeskusesse ajukoores. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1...5 maitsepunga, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknevad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsepunga) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsepungi esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab
Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas. Haistmisrakud (haistmisretseptorid) on bipolaarsed rakud, millest väljub 2 jätket. Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille
Maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mis pideval ärritamisel kujuneb isegi minutitega. Vanuse suurenedes maismistundlikkus väheneb. Tundlikkust vähendavad ka mõned ravimid, näiteks kofeiin. Loomaliigiti on maitsepungade arv ja nende suurus ning kuju mõnevõrra erinevad. Lindudel on maitsepungi vähe (liigist olenevalt 25- 350), kassil ja koeral vähem kui inimesel (1000-2000; 3000-10000), seal ja kitsel on 15 000, küülikul 17 000, vasikal 25 000 maitsepunga. Iga loom elab oma maitse kategooriate maailmas, mis on välja kujunenud vastavalt tema ökoloogilistele vajadustele. Looma klassifikatsiooni arvestades tuleks maitsed jagada meeldivateks, ebameeldivateks ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas. Haistmisrakud (haistmisretseptorid) on bipolaarsed rakud, millest väljub 2 jätket. Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil
annaabi.ee 
