tegemist on vaimu uppumissurmaga, kuid bukett võib muutuda lamedaks. Mõne uue ja huvitava viski maitsmisel on soovitatav lisada vett väikeses koguses ja mitu korda - nõnda saab korduvalt nautida nii pisut erinevat lõhna- kui ka maitsebuketti. Kui viski veidi klaasis seisab, siis võib muutuda nii selle lõhn kui ka maitse. Et seda vältida, kaetakse klaasid kas paberitükiga või spetsiaalse klaaskaanega. Nii seisab viski veidi kaetult ja seda saab uuesti maitsta. Maitsenaudingu saamiseks on tark võtta lonks viskit ja hoida seda hetke suus, enne kui alla neelata. Maitse võib olla mahe, magusavõitu, kleepuv, terav ning veel paljude muude omadussõnadega kirjeldatav. Maitse muutub veidi, kui viskit pisut pikemalt suus hoida. Eri maitseid aistime suu eri osadega: keele otsaga magusat, keele külgedega hapukat ja soolakat, keele tagumise osaga kuiva või kibedat. Järelmaitse on see, mida tunneme suus, kui viski on alla neelatud
analüüsimine. Afektiivne komponent seondub tunnete tekkimisega. Siin otsustatakse nähtuse üle selle poolt loodud emotsioonide, suhtumiste ja meeleolude järgi. Afektiivset komponenti võib tähistada märksõnaga arvan. Näiteks teadmine, et salatites on vähe kaloreid (kognitiivne komponent), võib põhjustada kahesugust suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse positiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin – arvan – teen8 kombinatsioonina
ajupoolkeras, kus toimub informatsiooni analüüsimine. Afektiivne komponent seondub tunnete tekkimisega. Siin otsustatakse nähtuse üle selle poolt loodud emotsioonide, suhtumiste ja meeleolude järgi. Afektiivset komponenti võib tähistada märksõnaga arvan. Näiteks teadmine, et salatites on vähe kaloreid (kohnitiivne komponent), võib põhjustada kahesugust suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse poitiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kognitiivne dissonants - Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin- arvan-teen kombinatsioonina
annaabi.ee 
