sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Tsentraalsed neuronid VII ja IX kraniaalnärvi maitsmiskiud lõpevad piklikajus. Sealt suunduvad ühendusteed talamusse. Talamusest edasi kulgevad kolmanda neuroni kiud, mis lõpevad suurajukoores, gyrus postcentralis'e piirkonnas. Suurajukoores on teatav hulk närvirakke, mis reageerivad üheainsa maitsekvaliteedi ainetele. Maitsmisteed ja keskused · Keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani n. facialis, tagumisest osast n. glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast n. vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves 10 · Lemniscus medialis · Talamuse nucleus posteromedialis (3. neuron) · Ajukoore piirkond gyrus postcentralises 27
Selletagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraani potentsiaali muutus, sensorpotentsiaal. · Kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsiooni potentsiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. · Keele eesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näo närviperifeersed jätked, keele tagumises osas keeleneelu närv ja uitnärv. ·Erinevad maitsed saadakse nelja põhilise maitsekvaliteedi: magusa, hapu, soolase ja mõru kombinatsioonist. (lisaks on viimasel ajal lisandunud umaami"soolata lihaleeme"-ja tanniinimaitse) · Keele piirkonnad on maitsete suhtes erineva tundlikkusega. Magusa tundlikkus on suurim keele tipul, hapu-ja soolase tundlikkus keele külgedel, mõru tundlikkus on suurim keelepäral. · Maitse segunemine seisneb selles, et kaks erinevat ainet võivad koos anda algsest erineva maitse aistingu. KUULMISMEEL
Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõpevad samuti maitsmistuumas. Üksikkulgla tuumast suunduvad nävikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisse ja posteriomediaalsesse tuuma ning läbi sisekihnu suurajukoore postsentraalkääru piirkonda. Maitsmistee on tihedalt seotud somatosensoorse juhteteega. Ta lõpeb suurajukoore samal alal, kus on ka suu piirkond somatosensoorselt esindatud. Erinevad maitsed saadakse nelja põhilise maitsekvaliteedi: magusa, hapu, soolase ja mõru kombinatsioonist. Keelepiirkonnad on maitsete suhtes erineva tundlikkusega. Magusatundlikkus on suurim keele tipul, hapu- ja soolasetundlikkus keele külgedel ja mõrutundlikkus on suurim keelepäral. Anorgaanilise happe haput maitset seostatakse vabade H-ioonidega, orgaanilise happe puhul anioonidega. Tüüpilise soolase maitse annab NaCl. Mõru ja magus maitse on väga erinevatel ainetel.
annaabi.ee 
