Taanlastest oli tähtsaim Asger Jorn, hollandlastest Karel Appel ning belglastest Corneille (Cornelis van Beverloo) ja Pierre Alechinsky. Eestlastest on ''Cobraga''seotus Ruth Tulving. Asger Jorn ''Öine Pariis'' 1959 Karel Appel ''Le Chat'' Corneille nimetu ''Cobra'' liikmed otsisid lihtsa spontaanse eneseväljenduse võimalust ja vastandasid oma loomingu nii traditsioonilisele kunstile kui ka Mondriani tüüpi abstraktsele ja Pariisi koolkonna maitsekale mahedusele. Huvi irratsionaalsuse vastu pani neid otsima tuge ja motiive müütidest, maagiast, laste ja vaimuhaigete eneseväljendusest. Paari aasta pärast siirus enamik rühmituse liikmeid siiski Pariisi, kus nad aitasid kaasa ekspressionistliku tüüpi kunsti võidulepääsule. Teine informalismi sünnipäik oli sõjajärgne Itaalia. Kõrvuti neorealismiga tärkas siin abstrakne kunst, milles 40.aa. lõpus tugevnes ekspressiivne tiib. Laia pintsli hoogsate
KUJUTAV KUNST: Augustuse ajastu portreedes pääseb mõjule idealiseeriv käsitlusviis. Keisri marmorfiguur vasakus käes hoiab oda, parem on üles tõstetud, nagu peaks kõnet oma sõjaväele, seljas tuunika ja selle peal raudrüü, väejuhimantel vasakul käel, väike Amor peab meenutama keisri päritolu. Keiser Augustuse figuur preestrina samuti tuntud. Suursuguste daamide kujutamisel pandi rõhku rikkaliku rõivastuse maitsekale teostamisele. Eriti kaunid olid istuvad naisfiguurid, nt Agrippina Napoli muuseumis. Lihtsus, loomulikkus ja intiimsus ühinevad neis imponeeriva väärikusega. Keisri perekonda kuuluvaid naisi kujutati lähedaselt jumalannadele. Traianuse ajal hakkab domineerima külm ja elegantne klassitsism, kreeka kunsti õitseaja eeskujude elutu jälgimine. Vormikäsitlus on puine, sile ja kaine. Hadrianuse ajal sama stiil. Keisrisriigi
KUJUTAV KUNST: Augustuse ajastu portreedes pääseb mõjule idealiseeriv käsitlusviis. Keisri marmorfiguur – vasakus käes hoiab oda, parem on üles tõstetud, nagu peaks kõnet oma sõjaväele, seljas tuunika ja selle peal raudrüü, väekjuhimantel vasakul käel, väike Amor peab meenutama keisri päritolu. Keiser Augustuse figuur preestrina samuti tuntud. Suursuguste daamide kujutamisel pandi rõhku rikkaliku rõivastuse maitsekale teostamisele. Eriti kaunid olid istuvad naisfiguurid, nt Agrippina Napoli muuseumis. Lihtsus, loomulikkus ja intiimsus ühinevad neis imponeeriva väärikusega. Keisri perekonda kuuluvaid naisi kujutati lähedaselt jumalannadele. Traianuse ajal hakkab domineerima külm ja elegantne klassitsism, kreeka kunsti õitseaja eeskujude elutu jälgimine. Vormikäsitlus on puine, sile ja kaine. Hadrianuse ajal sama stiil.
annaabi.ee 
